In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu tänas ametist lahkuvat riigipead
03.10.2006


President Arnold Rüütel kohtus teisipäeval Kadriorus Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liikmetega ning tänas neid senise koostöö eest.

President Rüütel tunnustas president Lennart Meri otsust 1994. aastast kutsuda kokku Akadeemiline Nõukogu ning avaldas rahulolu, et kõrgelt õpetatud kogu on oma seisukohtadega saanud kaasa aidata Eesti tasakaalustatumale arengule. “Akadeemiline nõukogu sai moodustatud selleks, et anda presidendile nõu põhiseadusest tulenevate ülesannete paremaks täitmiseks. See kogu ei dubleeri seadusandliku ja täitevvõimu struktuure ega konkureeri nendega. Küll aga pakub ta Vabariigi Presidendi institutsiooni kaudu välja kõrgetasemelisi ja poliitiliselt sõltumatuid eksperthinnanguid ning soovitusi Eesti elu edendamiseks,” sõnas riigipea.

“Olen nõukogu seisukohti kasutanud väga paljudes oma kõnedes, selgitades nende abil erinevaid Eestis toimuvaid protsesse poliitikutele nii kodu- kui välismaal. Kui nõukogus esindatud teadlaste soovitused realiseeruks tulevikus senisest veelgi enam ka parlamendi ja valitsuse töös, annaks see selgelt tunnistust Eesti edusammudest teadmistepõhise ühiskonnana. Ülesanded on seejuures tõsised – Eesti konkurentsivõimelisuse tagamiseks tuleb välja töötada tegevuskavad, kuidas maksimaalselt ära kasutada meie olemasolevat inimressurssi,” lisas president Rüütel.

Ühises kohvilauas istudes käsitleti Akadeemilise Nõukogu tegevust ametist lahkuva riigipea ametiaja jooksul, hinnates seda üksmeelselt kordaläinuks ja edaspidi jätkumist väärivaks. Vabariigi Presidendi teadusnõunik, Akadeemilise Nõukogu sekretär Jüri Kann andis ülevaate viie aasta jooksul tehtust, tuues muuhulgas välja asjaolu, et avalikkuse huvi nõukogu istungitel käsitletu vastu on järjepidevalt kasvanud, millest annab selgelt märku ka nõukogu veebilehel arhiveeritud materjalide külastatavuse statistika. “Nõukogu on käsitlenud Eesti jaoks ülitähtsaid teemasid sisejulgeolekust ja tööjõuturust demograafilise olukorrani. Euroopa Liitu astumise eel kaaluti põhjalikult selle ajaloolise sammu erinevaid aspekte, seejuures ilmestasid diskussiooni oma seisukohtadega külalistena kutsutud Paneuroopa Rahvusvahelise Ühenduse president Otto von Habsburg ja professor Igor Gräzin,” ütles professor Jüri Kann.

Akadeemilise Nõukogu teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Jaak Aaviksoo ütles, et nõukogu on teinud palju ära kodanikuühiskonna tugevdamiseks. “Selliseid institutsioone võiks meie ühiskonnas rohkem olla, näiteks Soomes on teadlaste nõukojad ka parlamendi ja valitsuse juures. Samamoodi väärib lugupidamist Ühiskondliku Leppe protsess, mille mõningates kasvuraskustes väljendub paratamatult meie kodanikuühiskonna nõrkus. Eesti ühiskonna jaoks on ülepolitiseeritus tõsine probleem, tunduvalt rohkem tuleks pöörata tähelepanu ühiste arusaamade olemasolule,” nentis professor Aaviksoo.

Professor Urmas Sutrop rõhutas, et Riigikogu menetluses olev põhiseaduse parandusettepanek eesti keele kaitseks ja väärtustamiseks on töösse läinud Akadeemilises Nõukogus ettevalmistatuna. Professor Jaan-Mati Punning tõi välja, et nõukogu osales Riigikogus aasta tagasi heaks kiidetud Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” mõõdikute väljatöötamisel.

Professor Arvi Altmäe jagas president Rüütli muret kõigi Eesti inimeste potentsiaali maksimaalse rakendamise pärast, tuues selle ilmestamiseks välja faktilise võrdluse: 2004. aastal langes viiemiljonilise elanikkonnaga Soomes põhikoolist välja 64 last, Eestis aga üle 1600. Samas teeb mitme nõukogu liikme hinnangul erinevates valdkondades Eesti olukorra täpsema väljaselgitamise raskeks meie statistilise arvestuse ebarahuldav tase.

Akadeemik Ain-Elmar Kaasik rõhutas, et ülikoolide ja Teaduste Akadeemia kõrval peaks ka Akadeemiline Nõukogu tulevikus kindlamalt oma sihiks võtma poliitikutele täiendavate teadmiste pakkumise, et seeläbi paraneks poliitiliste otsuste kvaliteet. Professor Kalev Katus väljendas arvamust, et Eesti huvides oleks veelgi tugevam seostumine Baltoskandia kultuuriga, pikemas perspektiivis võib just see Läänemere-äärne piirkond saada Euroopa Liidu rikkaimaks.

Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Richard Villems ütles kokkuvõtteks, et Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu on töötanud tunnustust väärivalt ja harvanähtava sisukusega.

Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu tööd puudutavad materjalid aastatest 2002-2006 asuvad internetis http://www.president.ee/et/institutsioonid/akadeemiline.php. Nõukogu sise- ja rahvusliku julgeoleku komisjoni eestvõttel valmis 2005. aastal artiklite kogumik “Eesti edu hind. Eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus”, koostajateks Eduard Raska ja Tiina Raitviir. Tänavu valmis maaelu ja tasakaalustatud arengu komisjoni esimehe Jaan-Mati Punningu koostatud kogumik “Eesti jätkusuutliku arengu teel”. Väljaandmisel on ka kogumik “Eesti teelahkmel”.

Akadeemilise Nõukogu tööperioodist aastatel 1994-2001 annab ülevaate akadeemik Mihkel Veiderma koostatud kogumik “Eestile mõeldes”, internetis leidub lisamaterjale aadressil http://vp1992-2001.president.ee/est/n6ukogu/N6ukogu.asp.


Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 3. oktoobril 2006


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee