In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud pidas vajalikuks tegevuse jätkamist
02.10.2006


President Arnold Rüütli juhtimisel kogunes täna Kadriorus Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud. Kohtumisel osalesid ka Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu komisjoni liikmed.

Riigipea ütles kohtumisel, et see riik, kes ei hoolitse kohaliku omavalitsuse eest, nõrgestab iseennast. “Eesti Nokia otsimisest on räägitud nii surmtõsiselt kui muigelsui, sest kahtlemata on keeruline leida ja sõnastada mingit üksikut abinõu, mis otsekui võluväel teeks meie rahva rikkaks ja võib-olla ka õnnelikuks. Miks ei võiks aga Eesti Nokia peituda just meie omavalitsuskorralduses? Selles on tegelikult olemas tugev sisemine loogika. Omavalitsustele tuleb selle jaoks aga luua paremad tingimused ning võimaldada neil realiseerida oma tegelikku potentsiaali Eesti tasakaalustatud arengu korraldamisel,” rääkis president Rüütel.

Vabariigi President tänas ümarlaua liikmeid senise koostöö eest ja andis neile üle Akadeemilise Nõukogu poolt välja antud artiklitekogumiku “Eesti jätkusuutliku arengu teel”. 2002. aastal loodud ümarlaua senisest tegevusest tegi kokkuvõtte Vabariigi Presidendi esindaja ümarlaua juures, professor Arno Almann.

Kõik kohalviibijad pidasid ümarlaua senist kogemust väärtuslikuks ja pooldasid üksmeelselt ümarlaua tegevuse jätkumist. Selle toetuseks toodi järgmiseid argumente:
- ümarlaud on maakondlikele omavalitsusliitudele praktiliselt ainus kooskäimisvorm, mis aitab ühtlustada suhtumisi ja seisukohti ning tugevdab seeläbi omavalitsusliitude sidusust;
- ümarlaud on omavalitsuste jaoks üks väheseid ja seetõttu väga vajalikke koostööfoorumeid riigivõimu kõrgeima tasandiga, mis on osutunud väga vajalikuks näiteks maade munitsipaliseerimisprotsessi kiirendamisel ja omavalitsuste tulubaasi stabiilsuse tagamisel;
- ümarlaud on toiminud tasakaaluka koostöövormina, kus omavalitsusliitude esindajad saavad riigipea juuresolekul arutada oma mureküsimusi täitevvõimu juhtidega võrdväärse dialoogi raames;
- ümarlaud on pakkunud nii teoreetilist kui praktilist tuge, tuues omavalitsusjuhtideni infot omavalitsuste kogemustest nii Eestis kui teistes Euroopa riikides;
- Harjumaa näitel on selge, et ainult kinnisvaraarendusest või mõnest muust allikast tuleva rahaga üksi ei lahenda probleeme, regionaalpoliitikat vajavad kõik maakonnad;
- ümarlaud pakub otseallikast olulist infot riigipeale, kes seeläbi saab märgata ühiskonnas tekkivaid probleeme juba eos ning paremini aidata kaasa Eesti tasakaalustatud arengule;
- ümarlaud on demokraatliku instrumendina oluline ka erinevatele teadlastele väga laial skaalal, sest omavalitsustel on nii õiguslik, majanduslik, sotsiaalne kui kultuuriline mõõde;
- ümarlaud aitab kaasa presidendi tasakaalustava rolli realiseerimisele ühiskonnas, sest täitevvõimu-poolne loomulik efektiivsustaotlus võib oma tehnokraatlikus olemuses mõnikord vastuollu minna demokraatlike arengueesmärkidega.

Ümaralaua senisesse tööperioodi jäävad põhiseaduse täiendamine omavalitsuse valimisperioodi pikendamiseks neljale aastale ning mitme omavalitsuste tööd reglementeeriva seaduse vastuvõtmine Riigikogus, samuti Euroopa Liitu astumise järel struktuuritoetuste avanemine ning siseriiklikud arutelud kohaliku elu politiseerumise, omavalitsuste rahastamise ja maade munitsipaliseerimise teemal, rääkimata kohaliku omavalitsuse volikogude valimistest 2002. ja 2005. aastal. Kõiki neid teemasid on käsitletud ka Vabariigi Presidendi juures tegutseva ümarlaua raames.

Edaspidi pühendumist vajavate teemadena nimetati peale kohaliku omavalitsuse tulubaasi tugevdamise ka regionaalhalduse mudeli loomist, samuti teiste Euroopa riikide praktika põhjal Eesti omavalitsustasandi teoreetilise mudeli väljatöötamist koostöös vastava valdkonna teadlastega. Maapiirkondade arenguaspektide arutelu kõrval peeti vajalikuks süsteemsemat tegelemist ka linnapoliitikaga. Omavalitsusjuhid hindavad ümarlauda uute ideede konstruktiivse ja samas avameelse väljaütlemise kohana, mille eesmärk ei peagi olema kiirelt realiseeritavate otsuste vastuvõtmine.

Ümarlaua liikmed tänasid president Rüütlit senise meeldiva ja mõistva koostöö eest, märkides tunnustavalt ära, et riigipea on alati pidanud oluliseks osaleda ja esineda kohalike omavalitsuste tegevust ja regionaalpoliitikat käsitlevatel foorumitel.


Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 2. oktoobril 2006


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee