In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President ei kuulutanud välja Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadust
20.09.2006


Vabariigi President kirjutas täna Kadriorus alla otsusele jätta Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107 alusel välja kuulutamata 14. septembril 2006 Riigikogus vastu võetud ''Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus''.

President Rüütel märkis otsust tehes, et Riigikogus vastu võetud seadus ei ole kooskõlas õigusselguse ja õiguskaitse põhiseadusliku põhimõttega. ''Selleks, et omavalitsusorganite juures tegutsevad omandireformi komisjonid saaks seadusandja tahte ellu viia, peaks olema eelnevalt valitsuse poolt kehtestatud normid, mille alusel seda teha. Kuid kõnealune seadusemuudatus ei ole täitevvõimule seda ülesannet asetanud. Samuti peaks seaduse vastuvõtmisele eelnema põhjalik analüüs, milliseid rahalisi kohustusi see toob kaasa riigile ja omavalitsustele.

Omandireformi aluste seadust vastu võttes sõnastati oluline põhimõte, et reformiga ei tohi tekitada kellelegi uut ülekohut. Riigikohus tunnistas kõnealuse seaduse § 7 lõike 3 2002. aastal põhiseadusega vastuolus olevaks ja 2006. aastal kehtetuks ning pidas vajalikuks, et Riigikogu töötab välja uue asjakohase õigusliku regulatsiooni ümberasunutele kuulunud vara suhtes praktiliste küsimuste lahendamiseks. Seadusemuudatus oma praegusel kujul aga probleemi ei lahenda, vaid loob uued pingekohad. Välistada ei saa ka konflikte ärihuvide ja mitmesaja leibkonna huvide vahel. Olin juba Riigikogu liikmena seisukohal, et omandireformi aluste seaduse muutmisel ei tohi riik ei omanikke ega üürnikke kaitseta jätta, kuid kõnealune seadusemuudatus loob nimelt sellise õiguslikult tasakaalustamata olukorra,'' sõnas president Rüütel.

Alljärgnevalt on toodud väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest:

''Jätan välja kuulutamata Riigikogus 14. septembril 2006 vastu võetud ''Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seaduse''.

Nimetatud sätte ''Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses'' tunnistas Riigikohtu üldkogu oma 28. oktoobri 2002 otsusega (RT III 2002, 28, 308) vastuolus olevaks põhiseaduse § 13 lõikega 2 ja §-ga 14 nende koostoimes ning kohustas seadusandjat viima sätte kooskõlla õigusselguse põhimõttega.

Riigikohtu üldkogu otsuses toodud seisukoha alusel kohustab põhiseaduse §-s 14 sätestatud üldine korraldus- ja menetlusõigus täidesaatvat ja seadusandlikku võimu saavutama poliitiline kokkulepe ja andma nii ümberasujatele, kelle vara õigusvastaselt võõrandati, ja nende pärijatele kui ka vara kasutavatele üürnikele selge sõnum vara tagastamise või tagastamata jätmise kohta.

Antud küsimusega seonduvas 12. aprilli 2006 kohtuotsuses (RT III 2006, 13, 123) asub Riigikohtu üldkogu teistkordselt seisukohale, et ''Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse'' § 7 lõike 3 põhiseaduse vastasusele antud hinnangu muutmiseks ei ole alust ning tunnistab oma otsusega vastava sätte kehtetuks. Otsus selles osas jõustub 12. oktoobril 2006 tingimusel, et ei ole jõustunud “Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse” § 7 lõiget 3 muutev või kehtetuks tunnistav seadus.

Samas otsuses rõhutab Riigikohus, et ümberasunutele kuulunud vara suhtes tehtav otsustus on alus praktiliste küsimuste lahendamiseks vajaliku edasise õigusliku regulatsiooni väljatöötamiseks.

Riigikogus 14. septembril 2006 vastu võetud ''Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus'' sellist alust ei sisalda. Samuti ei loo vastuvõetud seadus volitusnormi Vabariigi Valitsusele vajalike rakendusaktide kehtestamiseks olukorras, kus seni kehtivad õigusaktid ei ole rakendatavad.

Leian, et taoliselt kehtestatud regulatsioon on vastuolus põhiseaduse §-dest 10 ja 13 tulenevate õigusselguse ning igaühe õiguskaitse põhimõtetega.

Riigikogus vastu võetud ''Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadus'' ei loo ka piisavat õiguslikku alust selleks, et lahendada antud seaduse jõustumisel tekkivaid erisusi varade tagastamisel või kompenseerimisel. ''Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse'' § 17 lõike 5 järgi ei ole omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud, välja arvatud juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseeritud teisele isikule.''

Vabariigi President märkis oma otsuses, et peab vajalikuks 14. septembril 2006 vastu võetud ''Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamise seadust'' Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see vastavusse Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Vabariigi Presidendi otsuse teksti leiate koduleheküljelt aadressil www.president.ee.


Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 20. septembril 2006


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee