| |
 | Ametlikud teated | | |
Taustainfo Eesti Vabariigi suhetest NSV Liidu ja Venemaaga02.02.2006
Tartu rahu aastapäeval on põhjust meenutada mõningaid dokumente Eesti taasiseseisvumise ajast, milles on määratletud suhted Balti riike okupeerinud NSV Liiduga. Erilist tähelepanu pälvivad kaks eelpõhiseaduslikku akti, millest juhindus ka 12. jaanuaril 1991 sõlmitud ''Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping''.
Nimetatud lepingut võib vahepealsete denonsseerimistoimingute puudumise tõttu pidada täna jätkuvalt kehtivaks, lähtudes lepingu artiklis XXI märgitust: ''Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks. Selle kehtivus pikeneb seejärel automaatselt järgmiseks tähtajaks, kui kumbki lepingupool vähemalt 6 kuud enne lepingu tähtaja lõppemist ei teata kirjalikult oma soovist leping denonsseerida.''
Lepingus tunnustasid Vene NFSV ja Eesti Vabariik teineteist suveräänsete riikidena ja rahvusvahelise õiguse subjektidena ning kohustusid hoiduma tegudest, mis võiksid kahjustada teise poole riiklikku suveräänsust. Lepingu preambulas on pooled deklareerinud muuhulgas juhindumist ''Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvasaadikute Kongressi 1990. aasta 12. juuni ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990. aasta 30. märtsi ja 7. augusti otsustest lepingupoolte riikliku staatuse kohta''.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuses ''Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete kohta'' 1990. aasta 7. augustist on märgitud, et läbirääkimistel NSV Liiduga tuleb võtta lähtealuseks ''Eesti ja Venemaa rahuleping 2. veebruarist 1920 ning teised kehtivad lepingud, mis on sõlmitud NSV Liiduga enne 16. juunit 1940'', aga samuti rida Eesti NSV Ülemnõukogu otsuseid.
Järgnevalt on taasavaldatud Eesti NSV Ülemnõukogu otsus ''Eesti riiklikust staatusest'' 30. märtsist 1990, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus ''seoses 50 aasta möödumisega Eesti Vabariigi okupeerimisest NSV Liidu poolt'' 18. juunist 1990 ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus ''Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete kohta'' 7. augustist 1990. Esmakordselt on need aktid ilmunud tolleaegses Riigi Teatajas või selle eelkäijas (ENSV ÜVT), samuti on need avaldatud kogumikus ''Taasvabanenud Eesti põhiseaduse eellugu'', mille andis välja Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts 1997. aastal Tartus.
EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Eesti riiklikust staatusest
Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitab, et Eesti Vabariigi okupeerimine NSV Liidu poolt 17. juunil 1940. a. ei ole katkestanud Eesti Vabariigi olemasolu de jure. Eesti Vabariigi territoorium on okupeeritud tänaseni.
Eesti NSV Ülemnõukogu,
arvestades eesti rahva selgesti väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuse ja seadusliku riigivõimu taastamiseks
tunnistab Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutab välja Eesti Vabariigi taastamise (restitutio ad integrum);
kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega.
Üleminekuperioodiks töötab Eesti NSV Ülemnõukogu välja valitsemise ajutise korra koos õiguslike garantiidega kõigile elanikele, rahvusest sõltumata.
Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise hetkest.
Eesti NSV Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 30. märtsil 1990.
(ENSV ÜVT 1990, nr. 12, art. 180)
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU AVALDUS
seoses 50 aasta möödumisega Eesti Vabariigi okupeerimisest NSV Liidu poolt
17. juuni 1940 tõi Eesti uuemasse ajalukku saatusliku pöörde. Sel päeval okupeerisid NSV Liidu väed iseseisva Eesti Vabariigi. Kõik sellest tulenevad Eesti saatust määravad otsused ei olnud eesti rahva tahte väljendus. Eesti lõigati ära Euroopast ja tema rahvas sunniti elama viisil, mis ei vastanud tema traditsioonidele ega soovidele.
Nüüd, pool sajandit hiljem, on tekkinud reaalsed võimalused ajaloolise õigluse taastamiseks ning Eestile vaba ja turvalise tuleviku rajamiseks. Selle vältimatuks eelduseks peab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1940. aastal toimunud Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise tunnistamist NSV Liidu poolt.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, lähtudes talle usaldatud rahva mandaadist ja kõrgeimale võimuorganile esitatavast vastutuse määrast, teeb omalt poolt kõik, et Eesti naasmine iseseisvate Euroopa riikide perre toimuks rahumeelselt ning demokraatlikke põhimõtteid ja rahvusvahelist julgeolekut kindlustaval viisil.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 18. juunil 1990.
(EV ÜVT 1990, nr. 19, art. 293)
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu suhete kohta
Lähtudes sellest, et Eesti Riigivolikogu 1940. aasta 22. juuli õigustühise otsuse ''Deklaratsioonist Eesti astumise kohta NSV Liidu koosseisu'' alusel vastuvõetud NSV Liidu seadus 6. augustist 1940 ''Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi vastuvõtmise kohta Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu'' ei seo Eesti Vabariiki;
tunnistades, et Eesti NSV konstitutsioon on lakanud reguleerimast riiklikke ja ühiskondlikke suhteid Eestis;
kinnitades, et vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu 30. märtsi 1990 otsusele ''Eesti riiklikust staatusest'' ei saa suhete reguleerimisel NSV Liiduga olla aluseks NSV Liidu konstitutsioon ega muud hilisemad NSV Liidu seadused, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:
1. Võtta lähtealuseks läbirääkimistel Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga Eesti ja Venemaa rahuleping 2. veebruarit 1920 ning teised kehtivad lepingud, mis on sõlmitud NSV Liiduga enne 16. juunit 1940, aga samuti Eesti NSV Ülemnõukogu otsused 12. novembrist 1989 ''Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta''; 23. veebruarist 1990 ''Ettevalmistustest Eesti riiklikuks iseseisvumiseks''; 30. märtsist 1990 ''Eesti riiklikust staatusest'' ja 16. maist 1990 ''Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusprogrammist üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast''.
2. Kiita heaks Balti riikide koostöö oma riikliku iseseisvuse täielikuks faktiliseks taastamiseks, lähtudes Balti Riikide Nõukogu 27. juuli 1990. a. avalduses väljendatud põhimõtetest.
3. Tunnistada kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembri 1988 resolutsioon ''Liidulepingust''.
4. Määrata Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega delegatsioon läbirääkimisteks NSV Liiduga ning tema volitused.
5. Tunnistada NSV Liidu relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi suveräänsust rikkuvaks ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks, sest nende staatus ei ole määratletud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheliste lepingutega.
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL
Tallinn, 7. augustil 1990.
(RT 1990, nr. 5, art. 64)
Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 2. veebruaril 2006
|
| |
|
vpk.ee
