| |
 | Ametlikud teated | | |
Taustainfo Tartu rahu tähistamisest 1990. aastal02.02.2006
Tartu rahu 70. aastapäeval, 16 aastat tagasi, kogunesid Tallinna Linnahalli Eesti kõigi tasandite rahvasaadikud - kokku üle 3000 inimese, kes olid valitud Ülemnõukogusse, maavolikogudesse ja kohalikesse omavalitsustesse. Sellel esinduslikul foorumil võeti vastu deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse küsimuses. Deklaratsiooni koostamisel andsid oma kaaluka panuse kirjanik Jaan Kross ja mitmed teised Eesti juhtivad haritlased.
Sellise koosseisuga täiskogu oli pretsedendina unikaalne. Esiteks väljendas see tänu oma suurearvulisusele ja kõigi tasandite esindatusele ilmekalt ja mõjusalt rahva püüdlusi. Teiseks osutus põhjendatuks tookordse foorumi korraldajate eeldus, et NSV Liidu riigiorganite jaoks oleks sellise laiendatud koosseisuga esinduskogu seisukohtade tühiseks kuulutamine keerulisem tol ajal juba tavapäraseks praktikaks saanud Eesti Ülemnõukogu otsuste annulleerimisest.
Esmakordselt on see deklaratsioon ilmunud peale ajakirjandusväljaannete 1990. aastal valikkogumikus Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu poolt vastuvõetud seadusandlikest aktidest (lk 88-89), samuti on see avaldatud kogumikus ''Taasvabanenud Eesti põhiseaduse eellugu'', mille andis välja Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts 1997. aastal Tartus.
EESTI NSV KÕIGI TASANDITE RAHVASAADIKUTE TÄISKOGU
DEKLARATSIOON EESTI RIIKLIKU ISESEISVUSE KÜSIMUSES
"Täna, 2. veebruaril 1990, Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud ja Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingu 70.-ndal aastapäeval, arutas Eesti NSV kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu oma kokkutulekul Tallinna Linnahallis Eesti riigi staatuse küsimust.
Täiskogu meenutas:
Eestilt võeti tema 20 aastat kestnud ja kõigi riikide poolt tunnustatud sõltumatu omariiklus 1940.-ndal aastal. See sündis Stalini, Hitleri, Molotovi ja Ribbentropi rahvusvahelisõiguslikult kuritöise sobingu alusel, Punaarmee jõule toetunud riigiõigusliku pettelavastuse ning riigi okupeerimise korras (17. juunil 1940), samal nädalal kui Pariis langes Hitleri vägede kätte ja demokraatliku maailma šokiseisundit ära kasutades.
Täiskogu leidis:
Annekteeritud riigina on Eesti pool sajandit olnud Nõukogude liiduvabariigiks nimetatud provints, aga säilitanud rahva südames kustumatu omariiklusiha. Maa ja rahvas on selle aja jooksul kandnud stalinismi ja tema pärandi koorma all ja sügavas õiguslikus kaitsmatuses lugematuid terroriohvreid ning saanud määratut moraalset, kultuurilist, poliitilist, ökoloogilist ja majanduslikku kahju.
Täiskogu tõdes:
Eesti Vabariigi järjepidevusele põhinev demokraatlik omariiklus on tänapäevani Eesti rahva vaieldamatu poliitiline paleus. Viimase poole sajandi kogemus on üha uuesti kinnitanud meie veendumust, et ainult sõltumatu omariiklus tagab eesti rahva olemasolu ja arengu.
Täiskogu otsustas:
Meie kui rahva valitud esindajate püha kohus on võidelda selle eesti rahva paleuse teostamise eest. Meie võitluse aluseks peavad olema - kogu maailma ees - kõik rahvaste enesemääramisõigust reguleerivad rahvusvahelise õiguse aktid ning - eriti Nõukogude Liidu ees - Tartu rahulepingu vankumatu kehtivus. Sest Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Lenini valitsus Eesti õigust riiklikule iseolemisele, loobudes igaveseks ajaks kõigist nõudlustest Eesti rahva, maa ja varade suhtes.
Täiskogu kinnitab:
Meie võitlus Eesti sõltumatu omariikluse eest on üksnes rahumeelne, kasutab ainult demokraatlikke vahendeid ning toimub koostöövaimus kõigi ideerühmadega, kelle tegevus ei ole vastuolus demokraatia põhimõtete ega rahvusvahelise õiguse normidega. Kuulutades Eesti omariikluse aadet oleme teadlikud sadade tuhandete mitte-eestlaste toetusest iseseisvale Eestile. Riigis, mille taastamist me taotleme, austatakse inimõigusi ja rahvusrühmade õigusi Eesti Vabariigi traditsioonide ja rahvusvahelise sallivuse põhimõtete alusel. Rahvus- ja ideevähemuste teisitimõtlemine ja teisititundmine peab olema Eestis seadusega kaitstud.
Täiskogu meenutab:
Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Nõukogude Liidu ja kõigi maade valitsustele ning maailma avalikkusele:
pärast Teist maailmasõda taastati Atlandi Harta üldtunnustatud põhimõtete järgi iseseisvate riikidena kõik sõdinud riikide poolt sõja ajal okupeeritud riigid - kõik, peale kolme endise Rahvasteliidu liikme, kolme Balti riigi, kelle seas Eesti Vabariik on üks.
Täiskogu tervitab
Kõiki demokraatlikke samme, mis on suunatud Eesti Vabariigi taastamisele ja kutsub kodanikke üles aktiivselt osalema Eesti Kongressi ja Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel.
Täiskogu pöördub
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Helsingi Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamisest osavõtjate, kõigi riikide valitsuste ning maailma avalikkuse poole üleskutsega mõista ja toetada meie seaduslikke nõudmisi, meie enesestmõistetavat õigust tagasi saada meilt vägivaldselt röövitud täieõiguslik koht sõltumatute riikide hulgas, kuhu me kuulusime ja kuhu me oleme 70 aastat moraalselt ning de jure kuulunud. Suurriikide otsused ja kokkulepped ei tohi enam kunagi määrata väikeriikide ning -rahvaste saatust.
Täiskogu pöördub
NSV Liidu Ülemnõukogu poole ettepanekuga alustada eesti rahva seaduslike esindajatega läbirääkimisi Eesti riigi taasiseseisvuse taastamiseks.
Täiskogu kuulutab:
Iseseisva Eesti Vabariigi taastamise eesmärgil ja lähtudes Tartu rahulepingu kehtivusest alustab Eesti oma esindajate kaudu konstruktiivseid läbirääkimisi kõigi osapooltega, kellest oleneb iseseisva Eesti Vabariigi taastamine de facto.
Tallinn, 2. veebruaril 1990."
Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 2. veebruaril 2006
|
| |
|
vpk.ee
