In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President kõneles Balti Assamblee istungjärgu avamisel
25.11.2005


President Arnold Rüütel osales täna Riigikogus toimunud Balti Assamblee 24. istungjärgu avamisel ning esines seal ka kõnega.

Riigipea väljendas oma kõnes veendumust, et tihe koostöö kolme lähedase riigi parlamentide vahel suudab luua uut kvaliteeti nii rahvusvahelistes suhetes kui ka riigisiseste lahenduste otsinguil.

Meenutades Balti Assamblee ees selle loomise ajal seisnud ülesandeid, ütles Vabariigi President, et praegune Euroopa ja maailm tervikuna esitab tunduvalt keerukamaid väljakutseid ja mitmetahulisi lahendusi. "Mis ei ole aga muutunud, on jätkuva koostöö vajadus. Tegelikult enam kui varem sõltuvad kõik tulemusele häälestatud sammud koostööst võimalikult laia ringi osapoolte vahel," kõneles president Rüütel.

Eesti riigipea väljendas heameelt, et algava istungjärgu päevakorras on diskussioon, mis aitab leida teid, kuidas Balti Assamblee saaks uues olukorras, tihedamate partnerlussuhetega põimitud rahvusvaheliste suhete võrgustikus olla tõhusam Eesti, Läti ja Leedu huvide edendamisel.

Tervituskõnedega esinesid ka Eesti Riigikogu esimees Ene Ergma, Leedu Seimi esimees Arturas Paulauskas, Läti Seimi aseesimees Janis Straume, Põhjamaade Nõukogu president Rannveig Gudmundsdottir, Poola Seimi välisasjade komisjoni esimees Pawel Zalewski ja teised.

President Rüütel kohtus seejärel Riigikogu esimehe Ene Ergma, Leedu Seimi esimehe Arturas Paulauskase ja Läti Seimi aseesimehe Janis Straumega. Kohtumisel olid kõne all Balti koostöö tõhustamine ning Baltimaade panus Euroopa Liidu naabruspoliitika elluviimisel ja Venemaaga partnerlussuhete arendamisel.

Vabariigi President rõhutas kohtumisel, et Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe ratifitseerimisprobleemid näitavad, et Euroopa koostööpõhimõtted on vaja tõsiselt läbi vaadata. "Balti koostöö oli tulemuslik Nõukogude Liidu lagunemise ajal, kuid on kindlasti vajalik ka Euroopa Liidu tegusama toimimise jaoks. Regionaalse koostööga saavutatav areng, mis hõlmab muuhulgas ühistegevust infrastruktuuri ja energeetika ning koos sellega ka keskkonnakaitse edendamisel, on üks kindlamaid tagatisi Lissaboni strateegia elluviimiseks. Samamoodi on Balti koostöö oluline ka NATO suunal. Tähtis on seegi, et Balti riikide poole vaatavad lootuse ja usaldusega mitu riiki, keda tõsiselt huvitab meie reformikogemus," sõnas Eesti riigipea.


Presidendi kantselei avalike suhete talitus
Kadriorus 25. novembril 2005


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee