In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President avas Balti Riikide Nõukogu asutamise 15. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi
13.05.2005


Vabariigi President avas täna Teaduste Akadeemia saalis Balti Riikide Nõukogu asutamise 15. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi "Balti Riikide Nõukogu osa Balti riikide taasiseseisvumisel".

Vabariigi President ütles konverentsi avades, et kuna käesoleval ja järgmisel aastal möödub 15 aastat sündmustest, millel on oluline koht ja tähendus kõigi kolme Balti riigi taasiseseisvumise protsessis, on kavandatud mitmeid ühiseid arutelusid ka lähiajaloo teemadel.

"Eeldame, et aeg, mis meid nendest sündmustest lahutab, on piisavalt pikk selleks, et eraldada tulevikusuundumusi kandev ajalookogemus emotsionaalsest taustsüsteemist. Usun, et selliste aruteludega taastatakse ka mitmed juba ununenud faktid, mis aitavad mõtestada möödunud 15-aastast ajalooetappi tervikuna.

Balti riikide iseseisvuse taastamine oli kolme väikerahva sihikindluse ja targa võitluse tulemus. See tugines kahe maailmasõja vahelisest ajast pärit omariikluse kogemusele ning rahvuslikult meelestatud inimeste ühiskondlikule aktiivsusele. Edu pandiks sai samm-sammult läbimõeldud tegutsemine legaalsete struktuuride kaudu.

Lisaks võimendas Leedu, Läti ja Eesti ühine tegutsemine kolmekordselt meie rahvaste sõnumi maailmale, kolmekordistas jõu ja võimaldas ühel rahval arvestada igas olukorras vähemalt kahe liitlasega," märkis riigipea.

President Rüütel toonitas, et ajalookogemuse väärtus avaldub vaid siis, kui see annab tuge tegutsemiseks tänases päevas ning tulevikusihtide püstitamisel. "Hinnates möödunud viitteist aastat, võib tõdeda, et ajalool oleks nagu kaks erinevat kiirust. Üht tunneme seoses oma arenguga Euroopa Liidus ning koostöö arendamisel demokraatlikke väärtusi austavate rahvaste ja riikidega.

Teisalt, oodates Venemaalt meie ühise ajaloo ausat käsitlust, tundub aeg kulgevat aeglasemalt. Hinnangud neljakümnendatel aastatel Balti riikides toimunule, samuti meie riikide osalemisele NATO-s, alusetud süüdistused vene keelt kõnelevate rahvaste õiguste piiramistest on võrreldavad 15 ja rohkem aastat tagasi kõlanud seisukohtadega," kõneles Vabariigi President.

"15 aastat tagasi märgiti Balti riikide üksmeele ja koostöö deklaratsiooni allakirjutanud ülemnõukogude esimeeste kohtumise kommünikees: Balti riigid käsitlevad enda naasmist maailmapoliitikasse sammuna rahvusvahelise usalduse, julgeoleku ja ühistöö tugevnemiseks. Täna võime tõdeda, et oleme möödunud ajaga liikunud otsustavalt tookord seatud tähiste suunas," ütles riigipea ning soovis kõigile edu, koostööd ja üksmeelt.

Konverentsil esines veel Anatolijs Gorbunovs, kes aastatel 1990-1993 oli Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimehena Läti riigipea. Konverentsi kavas oli kolm pikemat ettekannet: "Balti riikide integratsioon ajateljel", hr Romualdas Ozolas (Leedu), "Balti Riikide Nõukogu osast iseseisvuse taastamisel Lätis", hr Ivars Godmanis (Läti) ja "Balti Riikide Nõukogu -- kas ajalooline sündmus või tuleviku tähis", prof Arno Almann (Eesti)

Pärast ettekandeid esitles Juhan Aare hiljuti Moskvas tehtud teleintervjuusid Mihhail Gorbatšovi ja Aleksandr Jakovleviga. Seejärel toimus konverentsil käsitletud teemadel diskussioon. Konverentsile järgnes Vabariigi Presidendi vastuvõtt.


Presidendi kantselei avalike suhete talitus
Kadriorus 13. mail 2005


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee