| |
 | Ametlikud teated | | |
Vabariigi President jättis välja kuulutamata Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse11.03.2004
Vabariigi President kirjutas täna Kadriorus alla otsusele jätta välja kuulutamata 25. veebruaril 2004 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus.
Oma otsuses viitas President Rüütel sellele, et vastuvõetud seaduse mitu punkti on vastuolus põhiseadusega ning ei vasta õigusselguse põhimõtetele.
Vabariigi Presidendi otsuse kohaselt on vastuvõetud seaduse § 1 punktid 3, 4 ja 8, millega täiendatakse "Vabariigi Valitsuse seadust" §-ga 491 ning muudetakse § 50 ja § 83, vastuolus põhiseaduse § 3 lõikega 1, §-ga 10 ja § 94 lõikega 2.
"Vabariigi Valitsuse seaduse" § 491 lõige 1 sätestab, et regionaalminister juhib siseministeeriumi struktuuriüksusi, mis tegelevad kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise ja koordineerimisega. Sama seaduse § 491 lõige 2 sätestab, et regionaalministrile laienevad § 491 lõikes 1 nimetatud valdkondades "Vabariigi Valitsuse seaduses" sätestatud mitmed ministriõigused (v.a. § 49 lõige 1). Selline regulatsioon sisustab vastuoluliselt regionaalministri õigusliku seisundi, mis pole kooskõlas põhiseaduse §-s 10 toodud õigusriigi printsiibist tuleneva õiguskindluse ühe elemendi - õigusselgusega ning võimaldab vastukäivaid tõlgendusi.
"Vabariigi Valitsuse seaduse" § 491 lõige 3 sätestab, et siseministri ja regionaalministri vaidluse korral regionaalministrile alluvate struktuuriüksuste teenindamisel otsustab küsimuse Vabariigi Valitsus. Sellega on rikutud põhiseaduse § 94 lõikest 2 tulenevat põhimõtet, mille kohaselt minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi iseseisvalt ning ainuvastutavalt. Seaduse muudatuses antud regulatsioon piirab ministri otsustusvõimet ministeeriumi juhtimisel ja selle valitsemisalasse kuuluvate küsimuste iseseisval ning ainuvastutaval lahendamisel, kuna loob võimaluse Vabariigi Valitsusel sekkuda ministeeriumi juhtiva ministri pädevusse.
"Vabariigi Valitsuse seaduse" § 50 lõike 2 uue redaktsiooni kohaselt annab minister, kes ei juhi ministeeriumi, Vabariigi Valitsuse määratud korras oma tegevusvaldkonna küsimustes kaasallkirja ministri määrusele. Taoline sõnastus ei anna vastust küsimusele, kas kaasallkirja andmine ministri määrusele on õiguslikult siduv või mitte. Nimetatud sätte tõlgendamisel koostoimes põhiseaduse §-ga 94 lõige 2 võib väita, et kaasallkiri ei ole ministrile õiguslikult siduv, s.t. kaasallkirja andmisest keeldumine ei saa olla takistuseks ministri määruse andmisel ja selle puudumisest ei sõltu määruse kehtivus. Eeltoodust tulenevalt ei ole Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 lõike 2 uus redaktsioon kooskõlas õigusriigi printsiibist tuleneva õigusselgusega ja on seega vastuolus põhiseaduse §-ga 10.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 83 lõike 1 muudetud sõnastuse kohaselt nimetab maavanema regionaalministri ettepanekul ametisse Vabariigi Valitsus kuni viieks aastaks. Seega ei määra seadus erinevalt kehtivast regulatsioonist enam täpselt, kui kaua maavanem oma funktsioone täidab. Euroopa õigusruumis üldlevinud praktika kohaselt võetakse avalikud teenistujad seadusega sätestatud alustel avalikku teenistusse ajutiselt, kindlaksmääratud tähtajaks või määramata ajaks. Ka tuleb samade ametnike kategooriate puhul tagada teenistusaja regulatsiooni ühtsus. Muudetud säte annab Vabariigi Valitsusele ja regionaalministrile ettepaneku tegemisel ilma õiguslike piirideta diskretsiooniõiguse otsustada, kui kauaks konkreetne maavanem ametisse nimetada. See ei ole kooskõlas põhiseaduse §-s 3 toodud seaduslikkuse ja §-s 10 sätestatud õiguskindluse printsiipidega.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 83 lõike 5 punktis 1 esitatud regulatsiooni kohaselt vabastatakse maavanem ennetähtaegselt ametist regionaalministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse motiveeritud otsusega. Taoline õiguslikult piiramatu kaalutlusõigus on vastuolus õigusriigi (põhiseaduse §10) ja seaduslikkuse (põhiseaduse § 3 lõige 1) printsiipidega. Õiguskindluse tagamine eeldab, et maavanema ennetähtaegse vabastamise alused määratakse seadusega, kuna täidesaatva võimu legaalsuse tagab otsustaval määral selle õiguslik alus.
Õigusselguse põhimõtetele ei vasta ka "Vabariigi Valitsuse seaduse" § 83 lõikes 2 toodud sõnastus "Maavanemakandidaadid kvalifitseeruvad avaliku konkursi korras", kuna mõiste "kvalifitseerumine" jäetakse õiguslikult sisustamata.
Presidendi kantselei avalike suhete talitus
Kadriorus 11. märtsil 2004
|
| |
|
vpk.ee
