In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President konverentsil “Eestikeelne keskharidus 100” 29. augustil 2006 Tartus Vanemuise kontserdimajas
29.08.2006


Austatud ministrid, austatud rektorid,
akadeemiline ja pedagoogiline osalejaskond!

Mul on hea meel tähistada koos teiega sündmust, mis iseloomustab meie rahva hariduspüüdu. Ühtlasi on eestikeelse keskhariduse teke oluliseks teetähiseks omakultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse levikus.

Emakeelsete erakoolide asutamise ja ülalpidamise luba 1906. aasta kevadest võib näha märgina venestuspoliitika lõdvenemisest. Selleks ajaks oli juba palju aastaid olemas omakeelne ajakirjandus, ent koolis kasutati valdavalt venekeelseid õpikuid. Nende kõrvale võis panna vaid eestikeelse katekismuse ja piiblilood ning Jakobsoni "Kooli Lugemise Raamatu".

Nüüd aga tekkis vajadus eestikeelsete õpikute ja muu trükisõna järele. Mihkel Kampmannilt ilmuski kaheosaline "Kooli lugemisraamat" ning õpilaste kätte jõudis teisigi omakeelseid väljaandeid.

Ulatuslikumalt hakkas Eesti keskkool emakeelseks muutuma siiski pärast oma riigi väljakuulutamist ja okupatsioonivägede lahkumist. Seadusliku aluse sellele protsessile andis 1922. aastal "Avalikkude keskkoolide seadus", kus määratleti keskkool kui pealisehitus algkoolile.

Emakeelne keskharidus tekitas Eestis pöördelise tähendusega protsessi, mille käigus muutus keskharidus praktiliselt kogu rahvale kättesaadavaks. Selleks ajaks oli juba pikk iga eestikeelse rahvakooli traditsioonil, mille juured ulatusid "vana hea Rootsi aja" päevisse. Kui nüüd said algkooli lõpetanud sujuvalt õpinguid jätkata, hakkas nii keskkoolide kui ka keskharidusega inimeste arv kiiresti kasvama. See sai noorele vabariigile eriti oluliseks.

Seega võime emakeelse hariduse ajaloost esile tõsta kaht erinevat ajajärku ja saavutust. Tänaseks enam kui 320 aasta vanuse rahvakooli teeneks võib pidada üldise kirjaoskuse levikut Eestis. Emakeelne keskharidus aga andis sada aastat tagasi tõuke rahvuslikult meelestatud intelligentsi kujunemisele.

Ehk võiks välja tuua veel kolmandagi olulise tulemi. See on seotud meie keelega ning eelräägitud trükisõna levikuga: eesti kirjakeele kujunemine ja areng on olnud lahutamatu emakeelsest kooliharidusest ning see jääb tulevikuski nii.

Me tahame eesti keeles suhelda ka järgmistel sajanditel ning tulla sellega toime igal elualal. Nüüdisaja infoühiskonnas on see aga mõeldamatu ilma täppiskeeleta. Praegu on meil olemas eesti keele arendamise strateegia aastani 2010. Selle elluviimine tagaks eestikeelse oskussõnavara olemasolu nii kaunite kunstide kui ka täppisteaduste jaoks. Ehkki strateegia ei ole jõustatud Riigikogu otsusega, on selles püstitatud eesmärkide saavutamine äärmiselt oluline, sest see on eelduseks ka omakeelse kooli kestmisele.

Loodetavasti on see ühtlasi meie ühine soov, mida aitab teostada teadmine, et üksnes meie ise siin Eestimaal suudame oma keelt ja kooli edendada. Jätkugu meil vaid tahtmist! Tänan!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee