In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Pärnumaa omavalitsuste seminari avamisel 17. augustil 2006 Lepaninal
17.08.2006


Austatud maavanem,
omavalitsusjuhid, seminarist osavõtjad!

Esmalt tahan tänada kutse eest osaleda teie seminaril, mis on kujunenud tähelepanuväärseks tavaks Pärnumaa omavalitsuste koostöös. Kindlasti on just traditsioonide austamine ja nende kinnistamine omavalitsusliku elukorralduse alus ja jõuallikas.

Kohalik omavalitsus tugineb ühiskonna pikaajalise arengu käigus kinnistunud väärtuspõhimõtetele ning seob riiki kodanikuühiskonnaga. Tänu sellele on temast saanud ka ühiskonna stabiilse arengu peamine garantii. Seda kinnitab nii ajalooline kogemus kui ka tänapäev.

Teisalt on kohalik omavalitsus demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid. Tuleb ju nimelt omavalitsustel silma vaadata ja lahendusi pakkuda kõigile neile probleemidele, mis määravad meie elukvaliteedi, sealhulgas elukeskkonna turvalisuse.

Olen varem toonud esile, et Eesti tänaste saavutusteni jõudmisel on kohalikud omavalitsused täitnud olulist rolli. Kolme päeva pärast tähistame me taasiseseisvumispäeva. Sellega seoses on kohane meelde tuletada, et iseseisva riigi taastamine sai võimalikuks kohalike omavalitsuste jõulisel toel ja osavõtul. Neil tuli kanda ka kõigi peamiste reformide läbiviimise koormat järgnenud üleminekuperioodil.

Nüüd Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina kogetav turvatunne, majandusedu ning ühiskonna kiire arengutempo on jätnud suures poliitikas põhjendamatult teisejärgulisteks kohaliku omavalitsuse tuleviku küsimused. Et luua sellisele lühinägelikule mõtteviisile vastukaalu, kutsusime ellu kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua.

Hinnates nüüd meie ühist tegutsemist ligi viie aasta jooksul, võib sellist töövormi õigustatuks lugeda. See on võimaldanud regulaarselt tuua kohaliku omavalitsuse arenguga seotud küsimused riigivõimu keskmesse. Ümarlaual, nagu ka kohtumistel omavalitsusjuhtidega käsitletud probleemid on edastatud nii Riigikogule, Vabariigi Valitsusele kui ka asjaomastele ametkondadele.

Samuti on ümarlaua liikmetel olnud võimalus vahetult kohtuda mitmete ministrite ja teadlastega ning saada ülevaadet ka teiste riikide kogemustest kohaliku omavalitsuse arendamisel. Möödunud aastal, kui Eestit külastas Euroopa Liidu Regioonide Komitee president Peter Straub, nimetas ta meie kogemust eeskuju väärivaks.

Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkonna avardumine. See on omane ka Eestile. Erinevate seadustega on kohalikule omavalitsusele antud täiendavaid ülesandeid. See on igati mõistetav, kuna vastab nii kohaliku omavalitsuse osatähtsuse kasvu kui ka ühiskonnaelu demokratiseerimise ja detsentraliseerimise suundumustele.

Kahtlemata suurendab niisugune areng kohaliku omavalitsuse vastutust. Paraku näitab meie reaalsus, et koos vastutusala laienemisega pole oluliselt avardanud omavalitsuse võimalused uusi ülesandeid nõuetekohaselt täita. Selles peitub aga kohaliku omavalitsuse arengu võtmeküsimus, mida saab lahendada vaid siis, kui riigi ja omavalitsuse ülesannete jaotumine on võrdselt tagatud nende täitmiseks vajalike vahenditega.

Riigivõimu tasandil on oluline mõista, et lõppkokkuvõttes määrab inimeste suhtumise oma riiki ja tema võimuorganite tegevusse see, kuidas on korraldatud koolieelne ja põhiharidus, kindlustatud sotsiaalabi osutamine ning kui turvaline ja kvaliteetne on elukeskkond. Teisalt sõltub ka ühiskonna jätkuv arengukiirendus otseselt sellest, kuidas kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkonda antud küsimusi lahendatakse.

On mõistetav, et räägime oma ühiskonna uutest eesmärkidest. Samas on arengute kavandamisel erinevates valdkondades täheldatav eesmärkide paljusus. Ühiskonna peamise ootuse ja kohaliku omavalitsuse suundumusena tuleks näha inimeste vajadusi arvestavat ja neile arenguvõimalusi pakkuvat elukeskkonda, kus saab tagada Euroopa arenenud riikidega võrreldava elukvaliteedi.

Selle eesmärgi saavutamisel on üheks märksõnaks ‘koostöö’. Omavalitsuse arendamine eeldab eelnimetatud uut koostöötaset ja -kvaliteeti riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Samuti on vaja tõhusat koostööd omavalitsusüksuste vahel nii maakonnas, Eesti piires tervikuna kui ka piiriüleselt teiste Euroopa Liidu riikidega. Kinnituseks leidsin teie seminari kavast arutelu selle üle, kuidas korraldada maakonna optimaalne elukorraldus ja plaanipärane juhtimine.

Kuid kavandades pikaajalisi sihte, ei saa mööda vaadata ka praktilistest päevaprobleemidest. Nendele lahenduste leidmata jätmine seab paratamatult kahtluse alla pikaajaliste arengukavade reaalsuse ja usaldusväärsuse. Puudutaksingi paari niisugust probleemi, millest on küll palju räägitud, kuid mille lahendamiseni tuleb lähitulevikus veel jõuda.

Kohaliku omavalitsuse stabiilse tulubaasi kindlustamine on esmatähtis. Nii riigi kui kohaliku omavalitsuse huvidega oleks kooskõlas see, kui mõlema ülesanded piiritletaks selgemalt juba järgmise aasta riigieelarves. Samuti tuleb seal kohalikele omavalitsustele seadusega pandud ülesannete täitmine tagada piisavate rahaliste vahenditega.

Omavalitsuse arengu seisukohalt on oluline, et toimiksid ka õiguslikud garantiid stabiilse tulubaasi tagamiseks pikema aja jooksul. Igati põhjendatud on kohaliku omavalitsuse tulubaasi proportsionaalne kasv koos riigieelarve suurenemisega ning omavalitsuse huvide arvestamine lisaeelarve koostamisel.

Uuendustele avatud riik saab tugineda oma haritud ja tervetele kodanikele. Ent jätkuvalt on aktuaalsed probleemid hariduse ja rahva tervise valdkonnas. Mitmed tänuväärsed meetmed sündimuse suurendamiseks töötavad tühikäigul, kui kõigile soovijatele pole kindlustatud kohta lasteaias ning samas tempos jätkub põhikoolist väljalangemine. Ilmselt vajaks lasteasutuste rajamine ja eelõppe korraldamine riigipoolset toetust eriprogrammi raames.

Kriitilises demograafilises situatsioonis, mis on tunnetatav eeskätt kohalikul tasandil, vajaks erilist tähelepanu ka iga põhikoolist väljalangemise juhtum ja saatuse hoolde jäänud põhikooli lõpetaja. Kriitiliselt vajavad ülevaatamist ametikoolides õpetatavad erialad, et kindlustada nii teadmistepõhise ühiskonna areng, rahuldada regionaalse ettevõtluse vajadusi kui ka samaaegselt pakkuda noortele uusi huvitavaid väljakutseid.

Palju on arutletud selle üle, kas riik või omavalitsus on hea omanik. Kohaliku omavalitsuse areng on paljuski seotud maa omamisega. Koos tema vastutuse suurenemisega on igati põhjendatud ka riigi funktsioonide täitmiseks mittevajalike maade sihipärane üleandmine munitsipaalomandisse. Praktika näitab, et sel teel on võimalik toetada nii ettevõtluse arengut kui ka siduda noori peresid piirkonnaga. Sama teemaga on seotud kohalik teedevõrk – kui see puudub ja arengu väljavaade on ähmane, siis lakkab ka elu varem või hiljem.

Eesmärgiks ei saa olla elu jätkumine vaid keskustes. Kohaliku omavalitsuse arengu mudel peab haarama Eestimaad tervikuna. Vaja on tagada regionaalpoliitika ja regionaalarengu suurem kooskõla. Siin on eelduseks riigi haridus-, majandus-, sotsiaal- ja eelarvepoliitika ühitamine regionaalse arengu vajadustega. Peab kujunema enesestmõistetavaks tavaks, et valdkondlike arengukavade väljatöötamisse kaasatakse ka kohaliku omavalitsuse esindajad.

Oskuslikult ning samuti kohaliku omavalitsuse esindajaid kaasates tuleb ära kasutada ka kõik need võimalused, mida pakub piirkondade arengu toetamiseks Euroopa Liit. Regionaalse arengu mõõde Euroopa Liidus eeldab ka koostöö arendamist uuel tasandil – nii meie lähinaabritega Balti riikides kui ka Põhjamaades.

Head kuulajad!
Kohaliku omavalitsuse arengu küsimuste tahaplaanile jäämine on viinud madalseisu ka omavalitsusalase uurimusliku töö. Praktika, arendustegevus ja õigusloome on oma otsingutes kulgenud igaüks omapäi ja lahus uuringutest. Loodan, et kohalikud omavalitsused ehitavad lähitulevikus ühisel nõul silla praktika ja teaduse vahele.

Teadlaste soovitusi on vaja kasvõi selliste oluliste teemade kohta, nagu avaliku ja erasektori koostöö mudel kohaliku omavalitsuse tasandil, regionaalse halduse korraldamine ning omavalitsuste piiriülese koostöö toetamine. Uurimusliku töö arendamise vajadusele viitab seegi fakt, et õiguslikku raamistikku loov kohaliku omavalitsuse korralduse seadus pärineb aastast 1993. Paraku ei suuda see enam tagada kohaliku omavalitsuse vajadusi.

Loodan, et täna siin Pärnumaal kulgev arutelu avab uusi tahkusid ja pakub ka lahendusi kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondades. See on kogu Eesti arengu huvides. Soovin seminariks viljakat mõttetööd!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee