In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President võidupühal 23. juunil 2006 Saaremaal
23.06.2006


Armsad kaasmaalased,
ekstsellentsid!

Rahvuslike väärtuste hoidmine on nüüdisaja üleilmastumises olulise tähtsusega. Kui rahvas võõrduks ühisväärtustest ja sümbolitest, oleks oht kaotada oma identiteet ning hääbuda ajaloo hämarusse.

Täna tähistame taas Vabadussõja suure võidu, Võnnu lahingu aastapäeva. Esmakordselt teeme seda mereparaadiga, mis Eesti kui mereriigi puhul on sümboolse tähendusega. Samuti on tähendusrikas paraadi toimumine Saaremaal. Olid ju saarlased tuntud meresõitjate ja vaprate sõdalastena, kes hoidsid muistse vabadusvõitluse viimast kantsi kauem kui üheski teises Eestimaa osas.

Tänasel mereparaadil osalevad lisaks Eesti sõduritele ja kaitseliitlastele veel kaheksa riigi sõjaväelased. See, et osavõtvaid maid on varasemast enam, annab tunnistust meie partnerluse tugevast alusest ja heast koostööst ühisväärtuste nimel. Tervitame välisriikide esindusi meie võidupüha paraadil!

Riikliku iseseisvuse taastanud Eesti kaitsejõud tervikuna ning kõik väeliigid eraldi on läbi teinud suure ja eduka arengu. Olgu niisuguse hinnangu aluseks tunnustus välismissioonidel osalejatele, edukad “Kevadtormi” õppused, seire teostamine meie õhuruumis või NATO üksuse staabilaeva vastutav roll.

Riigikaitse kõrgeima juhina avaldan tehtud töö eest tänu peastaabile ja väeliikide juhtidele, eriti aga kaitseväe juhatajale. Oma tasakaaluka ja samas innustava tegutsemisega on viitseadmiral Tarmo Kõuts juhtinud meie kaitseväe saavutusteni, mille üle võime uhkust tunda.

Ent soovides eduka arengu kestmist, peame tunnistama ka puudusi. Veel ei ole piisavalt sidustatud ühiskonna erinevate struktuuride koostöö riigikaitseliste ülesannete täitmisel ja liiga kergekäeliselt unustatakse varem seatud eesmärke.

NATO-koostöö arendamise kõrval on meie püsivaks riigikaitseliseks eesmärgiks totaalkaitse tõhustamine. See on väikeriigile oluline, kogu maad hõlmav kaitsestrateegia. Hõlmates valdkondi kriisivarude tagamisest kuni organiseeritud relvastatud vastupanuni, annab totaalkaitse universaalse valmiduse võidelda mitmesuguste ohtude vastu. Kokkuvõttes tähendab see eri ametkondade suutlikkuse ühendamist elanike ja riigi kaitsmiseks, mis on ka seadusega sätestatud ülesanne.

Sisejulgeolek ei ole sõjalisest riigikaitsest vähem tähtis. Totaalkaitse arendamise teel saab aga kindlustada mõlemat. Meenutagem kasvõi 2005. aasta jaanuaritormi või viimase poole aasta jooksul Eestit tabanud õlireostusi. Nende tagajärgede likvideerimine kinnitas, et me vajame enamat kui üht kõrge väljaõppetasemega väeüksust. Olles valmis osalema välismissioonidel, peame suutma kindlustada julgeolekut ka siseriiklikult. Politsei ja päästeteenistuse valmisolek nii suurõnnetuste kui võimalike terroriaktide puhuks on riigi julgeoleku võtmeküsimusi.

Riigikaitse arendamisel oleme arvestanud oma NATO-partneritele antud lubadustega. Tulemustega võime üldiselt rahul olla. Eesti on üks vähestest riikidest, kes on täitnud oma rahvusvahelised kohustused staapide personaliga komplekteerimise osas. Samas on ka lubadusi, mis nõuavad rohkem pingutusi – kasvõi sisemajanduse kogutoodangust kahe protsendi eraldamisel riigikaitseks.

Ent kõige olulisemaks pean ma esmase iseseisva kaitsevõime säilitamist ja veelgi sihikindlamat arendamist. Me peame arvestama asjaoluga, et Eesti on NATO piiririigina geopoliitiliselt küllaltki tundlikus asendis. See seab ka oma spetsiifilisi tingimusi, mida saab efektiivselt täita ainult kaitsetahte kujundamise ja riigi kaitsjatele vajalike oskuste õpetamise teel. Siin on ajateenistus abinõuks, millele ma ei näe alternatiivi.

Debatti ajateenistusest loobumise ja professionaalse armee eelistamise üle tuleb tervitada nagu igasugust ühiskonnas peetavat mõttevahetust. Otsuste langetamisel ei saa aga eirata riigikaitsespetsialistide nõuandeid. Kasuks tuleks ka selge eesmärgipüstitus ja andmete kasutamine nii oma võimaluste kui ka maailmas levivate ohtude kohta.

Väikeriigina saame niikuinii arvestada vaid piiratud võimekuse ja ressurssidega. Kasutada tuleb kõiki võimalusi, kaasa arvatud elanike tahet oma riiki kaitsta. Seetõttu oleks vale loobuda ajateenistusest ainult palgalistest koosnevate väiksearvuliste üksuste kasuks.

Nüüdismaailm ei ole muutunud turvalisemaks, pigem vastupidi. Seepärast on vaja poliitilist kainust ning kaugele nägevat pilku, et teha riigikaitses tarku otsuseid – olgu nendeks siis ulatuslike reformide läbiviimine või üksikute väeosade tulevik. Vale otsus selles vallas võib tuua kaasa probleeme mitmele järgnevale põlvkonnale.

Kindlasti vajab enam tähelepanu selge juhtimisstruktuuri väljatöötamine riigikaitses. Samuti on mobilisatsioonisüsteem ja arvestus ressursside üle võtmeküsimused, millest oleneb kriitilisel hetkel meie riigi saatus. Nagu ka noorte isamaa-armastus. Lubadus ajateenistuse eest palka maksta ei muuda seda iseenesest populaarseks ega suurenda tahet oma maad kaitsta. Vajalikud on sisulised meetmed, mitte lubadused.

Vahepealsetel aastatel paranes ajateenistusse kutsumise kvaliteet ja kvantiteet, kuid nüüd on alanud taandareng. Vaja on leida selle põhjused ning kaaluda ka riigi nõudlikkuse tõstmist. Kuid esmalt peab kaitseväe infrastruktuuri areng kulgema plaanipäraselt ning väeosades lahendama probleemid ajateenijate olmega.

Koostöö nii kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi vahel kui ka laiemalt on meie rahva ja riigi julgeolekust kõneldes väga oluline märksõna. Heaks eeskujuks on siin Kaitseliit, mis seob ühise eesmärgi nimel paljusid meie ühiskonna liikmeid ja valdkondi. Seniste saavutuste eest väärib suurt tunnustust meie seast vara lahkunud Kaitseliidu ülem major Benno Leesik.

Koostöö piirivalve, politsei ja päästeametiga näitab Kaitseliidu olulist rolli sisejulgeoleku kindlustamisel. Lisaks on hästi täidetud ülesannet osaleda sõjalises riigikaitses ja noorsoo riigikaitselises kasvatamises. Oma sõjaliste kohustuste raames valmistas Kaitseliit eelmisel aastal ette mitu allüksust ja lähetas esimese rühma Euroopa Liidu rahutagamismissioonile Bosniasse.

Koostöövalmidust näitab ka tänase mereparaadi korraldamine. See on sisuliselt keeruline suurõppus, kus testitakse kümnete erinevate struktuuride ning sadade inimeste oskusi ja koostöövõimet. Lubage avaldada siinkohal tunnustust Kaitseliidule ja eraldi vanemleitnant Toomas Peekile. Samuti tänan kõiki, kes on paraadi teokssaamist nõu ja jõuga erineval moel toetanud.

Head kaasmaalased!

Julgeolek ei ole kaup, mida saab üksnes importida, seda tuleb ka ise toota. Iga riik on selleks suuteline, kui ta tegutseb targalt ja osaleb rahvusvahelises koostöös, unustamata seejuures oma koduseid töid. Ma olen veendunud, et Eesti on just niisugune riik.

Soovin meile kõigile rahu ja tarkust, et edendada Eesti Vabariiki. Head võidupüha!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee