In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President president Pätsi ja president Meri büsti avamisel 20. juunil 2006 Kadriorus
20.06.2006


Head kokkutulnud,
presidentide lähedased,
ekstsellentsid,
armsad kaasmaalased!

Täna avame kahe suure riigimehe, Konstantin Pätsi ja Lennart Meri mälestuseks presidentide galerii siin Kadrioru roosiaias, kus on näha imeväike osa nende kahe mehe loomingust. Märksa tõsisema osa presidentide elutööst hõlmas selle paigaga seonduva institutsiooni kujundamine. Vaieldamatult on aga nende loomingu mahukaim osa ja selle tipp Eesti riik. Just selle viimase eest jääb meie rahvas neid tänuga mäletama.

Kui püüda leida mingitki ühisjoont kahe presidendi vahel, siis võib mõlemat nimetada alustajaks. Seda nii riiki kui ka presidendi institutsiooni silmas pidades. Kindlasti oli sarnane seegi, et mõlemad presidendid soovisid oma rahvale ja riigile kõige paremat käekäiku, kasutades selleks oma ajastu võimalusi, mis sageli olid üsna ahtad.

Siin võiksime ajalooliste paralleelide tõmbamise lõpetada, sest erinevad olid nii kahe presidendi ajastud kui ka konkreetsed ülesanded, mis riigijuhtide ees seisid. Nii nagu muutus poliitiline kord ja võimude vahekord riigis, nii teisenes ka presidendi vastutusruum, nägemus oma missioonist ja võimalus asjade käiku mõjutada. Samuti oli kahel suurel isiksusel erinev riigimehe natuur ja tegutsemisstiil.

Konstantin Päts on meie omariikluse peamisi rajajaid, kes ligi 40 aastat oli Eesti avaliku elu keskpunktis. Kõneldes temast kui presidendist, ei saa tegemata jätta tagasivaadet ka Eesti Vabariigi sünniaega. Päästekomitee esimehena ning Vabadussõja-aegse peaministrina ja sõjaministrina tuli just temal langetada kriitilises olukorras kõige raskemad otsused.

Esimesel iseseisvusajal püsis Konstantin Päts riigitüüri juures palju kauem kui ükski teine poliitik. Eestil puudus riikluse traditsioon ja esialgu ka rahvusvaheline toetus ning riigilaeva tuli aina arvukatest karidest ja kriisidest mööda juhtida. Jõulise poliitikuna viis ta ellu oma nägemuse riigireformist 1930. aastate teisel poolel, kui iseseisvus hakkas andma küpseid vilju. Paraku tuli presidendil olla tunnistajaks omariikluse hävitamisele võõra võimu poolt ja jagada isiklikult eesti rahva traagilist saatust. Temast sai nii märter kui sümbol.

Lennart Meri riigimeheks olemise aeg jääb Eesti riigi taastamise ajajärku, mil ka maailm oli sootuks teistsugune kui Konstantin Pätsi ajal. Nüüd nõudis üleilmastumine riigijuhtidelt globaalset haaret ja maailmas toimivate protsesside põhjalikku tundmist. Selgus, et Eestil on niisugused inimesed olemas. Ereda loomingulise isiksusena paistis Lennart Meri välja rahvusvahelisel areenil ja tegi väga palju väärika koha kindlustamiseks Eestile maailmas. Tema tööks sai ka presidentuuri taastamine ning selle väärikuse hoidmine üheksa aasta jooksul.

Head koosolijad!
Väljapaistvad isikud on läinud ajalukku eelkõige oma epohhiloovate tegudega. Nii on see ka meie presidentidega, keda täna austame.

Eesti Vabariigi presidendid Konstantin Päts ja Lennart Meri on andnud hindamatu panuse, viimaks ellu mitmete põlvkondade julgeimad unistused oma riigist ja iseolemisest. See, et oleme täna iseseisev rahvas ühinenud Euroopas, on paljuski nende teene.

Väljendagu mälestusgalerii meie tänu ja lugupidamist.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee