In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President energeetikafoorumil 27. aprillil 2006 TTÜs
27.04.2006


Austatud foorumist osavõtjad!

Täna otsib mitte ainult meie foorum, vaid peaaegu kogu maailm vastust küsimusele – kuidas edasi. Energeetika on elutähtis valdkond, kus lahenduste valikust sõltub mitte ainult elukeskkonna kvaliteet, vaid ka jätkusuutlikkus. Ka Eesti energeetika peab arenema niisuguses suunas, et need tingimused oleksid tagatud. Seetõttu saab üksnes tervitada tänase foorumi korraldajate algatust.

Meie hulgast liiga vara lahkunud professor Olev Liik, kelle mälestusele on tänane foorum pühendatud, juhtis oma intervjuudes tähelepanu sellele, et aastal 2015 tohiks Euroopa Liidu seadusandluse ja praeguseks Euroopa Liiduga sõlmitud kokkulepete järgi töötada ainult 6% sellest energia- ja elektritootmiseks vajalikust võimsusest, mis meil oli olemas 90-ndate alguses, ülejäänu tuleks kõik uuendada, uuesti ehitada.

See on väga mahukas ülesanne. Selle aasta 28. veebruaril arutasime samu probleeme ka presidendi akadeemilises nõukogus. Globaalsete probleemide puhul tõdesime, et primaarenergia tarbimine maailmas üha suureneb. Samal ajal lahutavad ressursi paiknemise ja energia tarbimise asukohti tuhanded kilomeetrid ning enamik ressurssidest paiknevad ebastabiilsetes piirkondades. Energianõudlust suurendab oluliselt Hiina ja India majanduskasv.

Eestimaa probleemideni jõudes tuleb märkida, et meie senine energiakasutus on madala efektiivsusega. Ebapiisavalt kasutame elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali. Oleme elektritootmise liigse kontsentreerimisega võtnud endale kõrgendatud julgeolekuriske. Akadeemiline nõukogu pidas seetõttu soovitavaks täiendada Eesti elektrimajanduse arengukava aastateks 2005-2015.

Terve rea soovituste hulgast toon esile järgmised:
- tuleb soodustada alternatiivsete energiaallikate kasutamist ja koostada sellekohane riiklik sihtprogramm;
- anda kompleksne hinnang kogu põlevkivienergeetika jätkusuutlikkusele ja ökoloogilise maksureformi mõjule;
- koostada kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline koordineeritud tegevuskava Balti riikides ja laiemalt kogu Läänemere regioonis.

Rõhutaksin seejuures veel mõnda olulist aspekti. Kõigepealt elukeskkonnast. Meil on kõige rohkem keskkonda ladestatud tööstusheitmeid ühe elaniku kohta. Oleme võtnud endile kohustusi põlevkivituha ladestamise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Loodame, et meie insener-tehnoloogid suudavad edukalt välja töötada ja juurutada uudse ladestustehnoloogia. Sellega välditakse ka võimalikke Euroopa Liidu trahve tulevikus.

Teiseks CO2 emissioonist. Eesti Energia kasumist eelmisel aastal moodustas üle poole CO2 kvoodi müügist saadud tulu. See on ajutine “hõlptulu”. Aastal 2005 oli CO2 emissioon 1,18 kg CO2 kWh kohta. Vastav Euroopa Liidu keskmine oli aga 0,34. Tuleb teha tõsist uurimis- ja arendustööd, et jõuda siin oluliste edusammudeni.

Kolmandaks tuumaenergeetikast. Mitmed teadlased väidavad, et meie riigi julgeoleku ja ökonoomika seisukohalt tuleb väga tõsiselt kaaluda tuumajaama rajamise võimalusi Eestisse või koopereerumist naaberriikidega. Me oleme jõudnud teelahkmele, kus tuleb langetada väga tõsiseid otsuseid. See eeldab aga alternatiivsete lahendusvariantide süvaanalüüsi, kus tuleb arvesse võtta nii Euroopa Liidu kui ka Läänemere äärsete riikide kogemused ja tingimused.

Soovin nii nende kui paljude muude tulevikuküsimuste lahendamiseks jõudu nii tänasele foorumile kui ka meile kõigile!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee