In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Võrumaa visioonikonverentsil 7. märtsil 2006
07.03.2006


Austatud võrumaalased ja külalised!
Lugupeetud ministrid ja maavanem!

Tänase konverentsi teema tähtsus on nii siinse piirkonna kui ka kogu Eesti jaoks väljaspool kahtlust. Tuleb ju meie ühiskonna tänast tervist ja edasist suutlikkust mõõta mitte ainult pealinnas ning üksnes pealinna ja selle lähiümbruse edenemise põhjal, vaid kõigi maanurkade arengu alusel. Samuti ei pea arutelud tulevikuvisioonide üle toimuma vaid keskustes. Tore, et Võrumaa siin teed näitab.

Statistika kinnitab, et Võrumaa probleemideks on negatiivne loomulik iive, noorte ja haritud inimeste äravool, madal tööhõive, elanikkonna vananemine. Enamik nimetatutest on aga mitte ainult Võrumaa ja Kagu-Eesti, vaid terve Eesti probleemid.

Võrumaal elab ligi 40 tuhat inimest. Umbes sama palju meie kaasmaalasi on viimastel aastatel asunud elama välismaale. Igal üksikjuhul võib see kaasa tuua elujärje ja arenguvõimaluste paranemise, kuid ühiskonna jaoks tervikuna on niisugune pikaajaline trend vaieldamatult negatiivne. Maapiirkondadesse jätab haritud noorte lahkumine eriti tuntava tühiku, sest sageli järgneb sellele koolide sulgemine, ettevõtluse ja ka elu hääbumine.

Seetõttu on maapiirkonnad kindlasti linnadest tundlikumad nende vigade suhtes, mis on tehtud regionaalpoliitikas ja tervikuna riigi juhtimisel. Nii Võrumaa kui terve Kagu-Eesti elanikud osalevad tööturul märgatavalt madalama aktiivsusega kui Eestis keskmiselt. Eriti suur erinevus torkab silma võrdluses Harjumaaga ning see väljendub ka palgaerinevustes. Kagu-Eesti maakondades oli keskmine palk 2004. aastal alla kahe kolmandiku Harjumaa omast. See suhtarv ei muutu oluliselt, kui võtta arvesse ka muid sissetulekuid ja võrrelda maksudejärgset tulu pereliikme kohta.

Järelikult on vaja uusi arenguimpulsse ja tugevat baasi püsivate positiivsete muutuste saavutamiseks. Võrumaal ja terves Kagu-Eestis leidub rohkesti väärtusi, mille varal võib kindlustada jätkusuutliku arengu. Olgu see siis imekaunis ja puhas loodus või omanäoline kultuur, mis loovad head eeldused nii turismi kui mitmekesise nišitootmise arendamiseks. Samas ei tarvitse tööjõu nappus olla takistuseks teadmistemahukale tootmisele.

Viimane on kindlasti üks olulisi võimalusi nii terve Eesti kui Võrumaa jätkusuutliku arengu saavutamiseks. Kaasaegsed tehnoloogiad aitavad leevendada tööjõunappust ning oskusteabe laialdasem kasutamine võib ka traditsioonilistes tootmisharudes, näiteks puidu- või toiduainetööstuses, anda suurt ressursside kokkuhoidu.

Siinse piirkonna vaieldamatuks eeliseks on looduskeskkond, mis aitab tulevikus kindlasti üha enam kaasa sellele, et just siia tahavad pered endale kodu luua. Valitsuselt sai äsja heakskiidu Pähni looduskaitseala, kus metsakoosluste kõrval kaitstakse ka loomaliikide elupaiku. Samasuguseid looduse õpperadasid, nagu Pähni kaitsealal, võiks olla oluliselt rohkem.

Kui viimase kümne aasta jooksul on Võrumaalt lahkunud üle 5000 inimese, siis tuleks anda neile põhjus tagasitulekuks. Kindlasti võivad niisuguseks põhjuseks olla paremad ettevõtlusvõimalused ja uued töökohad, aga ka ajakohased kultuuri- ja spordirajatised. Viimased ei pea tingimata olema investeeringumahukad rajatised, vaid kohalikke suurepäraseid olusid arvestades ka näiteks suusa- ja terviserajad.

Oma kaalukas sõna on öelda kohalikel omavalitsustel, kelle oskus arengut kavandada ning plaanide teostamiseks koostööd teha muutub üha suurema kaaluga arenguteguriks. Rõhutaksin just koostöö tähtsust, sest paljud projektid on arukas ja vahel ka ainuvõimalik teostada mitme omavalitsuse ühistööna.

Ent siin ei saa mööda vaadata ka riigi olulisest rollist, sest omavalitsuslik toimimine tervikuna ja suutlikkus kindlustada inimeste vajadused sõltub riigi loodud keskkonnast. Samas on see kahepoolne protsess, mille käigus peavad kohalikud omavalitsused arvestama ka riiklike huvidega. See võib pikas perspektiivis osutuda sageli ka maakonna enda huviks, nagu on Nursipalu harjutusvälja näite puhul.

Arengu seisukohalt on väga olulise mõjuga haridus. Sellest aspektist loob Võrumaale eelise tugev kutsehariduskeskus, kus lisaks noorte kutseõppele on võimalik ka täisealistel saada täiend- ja ümberõpet. Hea hariduse kõrval loovad arengueeldusi Tartu lähedus ja niisuguste kommunikatsioonide arendamine, nagu teed, internet, kindel energiavarustus.

Kindlasti võime Võrumaal näha potentsiaali ka Euroopa Liidu idaväravana. Sellest tulenevalt peaks visioonides käsitlema ka võimalikku arengut transiidisõlmena. Aga samuti uusi turgusid, mille avanemine seisab nii geograafilises mõttes kui uute toodete näol ees.

Mõistagi tuleb alati olla avatud uutele ideedele, aga ettevõtluskeskkonda on tihti mõistlik arendada olemasolevast lähtudes. Siis võivad kujuneda nn klastrid - need omavahel seotud ettevõtete ja asutuste võrgustikud võivad üksteist toetades arengut soodustada. Kui selline baas on loodud, siis on lihtsam tulla ka uutel investoritel ja tööd otsivatel inimestel.

Kindlasti leidub Võrumaal potentsiaali ka Skype'i-suguste info- ja uue tehnoloogia ettevõtete arendamiseks. Kuid ennekõike vajavad uudseid lahendusi ja tehnoloogiaid ning lisandväärtuse kasvu Võrumaa traditsioonilised majandusharud, nagu põllumajandus, metsandus, puidutööstus ja turism.

Areng on jätkusuutlikum siis, kui see põhineb mitmekesisusel. Seepärast ei tasu ennatlikult ära põlata ühtki ideed. Näiteks on põllumajandusministeeriumis teoksil bioenergeetika arengukava. Selle elluviimine võib pakkuda laialdast tööhõivet ning olla nii kasulik paljudele põllumeestele, aga ka väikelinnades ja asulates terviksüsteemina rakendades paljudele elanikele.

Head kuulajad!

Iga visiooni ja arengukava eduka elluviimise eelduseks on inimressurss, mis rakendatakse selle ülesande täitmise heaks. Esmalt tuleb püüda kaasata võimalikult palju energilisi ja piirkonna heaolu kasvu eest vastutust tundvaid inimesi arengukava koostamisse. Seejärel, et see ei jääks paljasõnaliseks paberiks, vajab kava avalikku arutelu, mille kaudu see kujuneb ühiseks nägemuseks ja tegevuskavaks.

Tänastele visioonidele peabki järgnema konkreetne tegevuskava koos asjakohaste ettepanekutega vabariigi valitsusele, omavalitsustele ja teistele asjaosalistele. Kindlasti võetakse neid ettepanekuid ka arvesse ning just niisuguste laiapõhjaliste arengukavade alusel hakkab Eesti oma tulevikku kujundama.

Soovin teile kõigile lennukaid mõtteid, sisukaid tegevuskavu ning sihikindlust nende kavade elluviimiseks!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee