In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu arutas energeetikaprobleeme
28.02.2006


President Arnold Rüütli juhtimisel toimus täna Kadriorus Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu istung.

Esimese ettekandega esines akadeemik Mihkel Veiderma, kes käsitles energeetikat kaasaja põhiprobleemina. Veiderma sõnul jääb Eesti põhiliseks energiaressursiks veel mõneks ajaks põlevkivi, mille varude osas tuleks aga teha põhjalikum inventuur ning ühtlasi täiustada senist tootmistehnoloogiat. Euroopa Liidu ühtne energiapoliitika pole akadeemiku väite kohaselt senini veel toimima hakanud, mille üks ilmekas näide on ka Vene-Saksa gaasijuhtme projekt. Mihkel Veiderma rõhutas, et energiasüsteemid peavad olema paindlikud ja võimaldama suuremat varustuskindlust, samuti tuleb oluliseks pidada Eestis edaspidi tekkiva vaba elektrituru tingimustes sõltumatu süsteemihalduri rakendamist.

Teisena esinenud Eesti Maaülikooli teadusprorektor, bioloogiakandidaat Andres Koppel kõneles bioenergia potentsiaalist Eestis. Professor Koppeli sõnul on taastuvenergia eri vormidest biomassi energia Euroopa Liidus ülekaalukalt suurima osakaaluga nii praegu kui tulevikuväljavaates. Tema hinnangul on Eesti võimalused seejuures praegu veel kasutamata, kuid tulevikus võrreldes teiste riikidega väga suured. Seejuures on olulisim bioenergia laialdase kasutuselevõtu pooltargument väga suur hulk kasutamata maad - Eesti on kümne aastaga kõige enam põllumaad kaotanud Euroopa riik, perioodil 1992-2003 langes kasutusest välja üle 50% põllumaast.

Eesti energeetika oleviku- ja tulevikuvõimalustest pidas ettekande akadeemik Endel Lippmaa. Tema hinnangul tuleks Eesti põlevkivivarud ära kasutada kohe, 50 aasta pärast pole nendega enam midagi peale hakata. Ühtlasi väljendas ta seisukohta, et mida iseseisvam on Eesti energiamajandus, seda parem. Endel Lippmaa juhtis tähelepanu, et igasugusel energiatootmisel tuleks silmas pidada eeskätt tasuvust, mitte tootmise kasutegurit. Akadeemik nimetas perspektiivikaks ka tuumaenergeetikat.

Pärast ettekandeid toimus elav arutelu, millest võtsid osa ka Eesti tunnustatuimad energeetikaspetsialistid nii valitsusasutustest kui energeetikafirmadest. Muuhulgas nenditi, et Kyoto protokolliga mitte ühinenud suurriigid planeerivad lähiaastatel kivisöetootmist mitmekordistada. Akadeemik Veiderma tänas Vabariigi Presidenti initsiatiivi eest energeetikaprobleemide käsitlemiseks, nentides ühtlasi, et seadusandja või valitsuse tasandil pole viimastel aastatel selliseid süvenenud ja spetsialiste kaasavaid arutelusid toimunud.


Presidendi kantselei avalike suhete osakond
Kadriorus 28. veebruaril 2006


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee