In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Eesti-Horvaatia äriseminaril 8. veebruaril 2006 Zagrebis
08.02.2006


Austatud härra president!
Ministrid, ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Tänan teid südamliku vastuvõtu ja lahkete tervituste eest!

Tõsiasi, et ametlike kohtumistega paralleelselt toimuvad ettevõtjatele mõeldud üritused, kinnitab meie tahet süvendada Eesti ja Horvaatia vahelist koostööd ning jätkata seda ka väga praktilisel tasemel.

Viljaka koostöö aluseks on teineteise tundmine. Eestlaste teadvuses on Horvaatia kui silmapaistvaid edusamme tegev Euroopa Liidu kandidaatriik ja turismimaa leidnud kindla koha. Usun siiski, et meil on Horvaatia riigi ja majanduse kohta veel palju õppida.

Samas soovime ka iseenda maad teile tutvustada. Teeksingi sissejuhatuse järgnevatele ülevaatlikele ettekannetele Eesti majandusest.

Põhja-Euroopas Läänemere kaldal asuv Eesti on nii pindala, rahvaarvu kui ka majanduse mahu poolest suhteliselt väike riik. Eesti pindala on neli viiendikku Horvaatia omast. Elanikke on Eestis vähem kui poolteist miljonit. Siiski ületab Eesti pindalalt näiteks Taanit või Šveitsi. Pealegi on Eesti üks kiiremini kasvavaid majandusi Euroopa Liidus: aastatel 2000 kuni 2005 ületas keskmine SKP kasv 7,5 protsenti. Võrreldavates hindades moodustab SKP elaniku kohta enam kui pool Euroopa Liidu keskmisest.

Sellele märkimisväärsele arengule Eestis pandi alus radikaalsete reformidega, mis algasid pärast iseseisvuse taastamist 15 aastat tagasi. Seades eesmärgiks ühiskonna avatuse, eraomandi puutumatuse, vaba turu ja eraettevõtluse soodustamise, saavutasime kiiresti stabiilse majanduskeskkonna, mida on õnnestunud üha tugevdada.

Eesti majanduse arengut toetas oluliselt Euroopa Liiduga lõimumise protsess, mis sai hoo sisse liitumisläbirääkimiste alustamisega 1998. aastal. See tähendas institutsioonide ja õigusliku baasi tugevdamist ning ettevõtete moderniseerimist.

Need muutused on olnud järk-järgulised, kuid samas järjepidevad ning toonud kaasa rahvusvaheliste partnerite usalduse suurenemise. Selline keskkond on soodustanud välismaiseid otseinvesteeringuid, mida on Eestis inimese kohta kogunenud rohkem kui paljudes teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Kahtlemata on kõige selle juures olnud katalüseeriv roll ka Eesti ühinemisprotsessil NATO-ga.

Majanduslikult on Euroopa Liiduga lõimumine tähendanud paremat ligipääsu rahvusvahelisele kaupade, teenuste ja finantsturule. Nagu oleme eelmistel kohtumistel juba kinnitanud, oleme meeleldi nõus neid riigi jätkusuutliku arenguga seotud kogemusi ka Horvaatia kolleegidega jagama.

Küllap avaldab Euroopa majandusruumiga integreerumine, nagu ka Euroopa Liidu täisliikmeks saamine ja NATO perspektiiv samalaadset mõju Horvaatia majandusele. Ühtlasi soodustab see kindlasti Eesti ja Horvaatia vahelist majanduskoostööd.

Nüüd aga lubage, et annan sõnajärje üle härra Savisaarele, majandus- ja kommunikatsiooniministrile, ning härra Lumanile, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja presidendile, kes tutvustavad teile lähemalt Eesti majanduspoliitikat ja ettevõtluskeskkonda.

Soovin teile loovat arutelu ja meeldivaid kontakte nii nüüd kui tulevikus!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee