In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President konverentsi ''20 aastat Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ja selle tähendus Eestile'' avamisel 1. veebruaril 2006 Tallinna Tehnikaülikoolis
01.02.2006


Lugupeetud konverentsist osavõtjad!

Mul on hea meel tervitada kõiki osalejaid tänasel ühisarutelul, millega meenutame üht omavalitsuse ajaloo tähtsündmust. See on oluliselt mõjutanud ja suunanud kaasaegse kohaliku omavalitsustraditsiooni väljakujunemist Euroopa riikides.

Euroopa Nõukogu liikmesriikide poolt 15. oktoobril 1985. aastal allakirjutatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta määratles omavalitsuse koha demokraatliku ühiskonna korralduses ning sisustas tema alus- ja väärtuspõhimõtted.

Harta sissejuhatus märgib, et kohalik omavalitsus on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid ning kodanike õigus osaleda ühiskonnaelus on üks demokraatlikke põhimõtteid, mida jagavad Euroopa Nõukogu liikmesriigid. Seda õigust saavad kodanikud kõige otsesemalt kasutada kohalikul tasandil.

Harta vastuvõtmisel oldi veendunud, et kohaliku omavalitsuse kaitse ja tugevdamine erinevates Euroopa riikides annab olulise panuse demokraatia heaks, et ehitada üles võimu detsentraliseerimise põhimõtetele tuginev Euroopa.

Harta vastuvõtmisele järgnenud aeg on seda veendumust kindlalt tõestanud. Harta on olnud üle kahe aastakümne kohaliku omavalitsuse demokraatliku korralduse hindamise mõõdupuuks ja kindlaks kompassiks omavalitsuse arengu suunamisel.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta on oluliselt mõjutanud ka omavalitsuse taastamist Eestis ja korrastanud lahknevaid taotlusi omavalitsusmudeli sisustamisel taasiseseisvumise järgsel perioodil. On oluline meenutada, et Eesti iseseisvuse taastamine algas kohaliku omavalitsuse taasloomisest.

Tollase Ülemnõukogu otsusega 1989. aasta 8. augustist nähti ette haldusreformi läbiviimine aastatel 1990-1994. Selle põhisisuks oli rahvavõimu vabariigisisene detsentraliseerimine omavalitsuslikule juhtimistasandile ning riikliku ja omavalitsusliku halduse kindlapiiriline eristamine. Ka 10. novembril 1989. aastal vastuvõetud kohaliku omavalitsuse aluste seadus kandis oma põhijoontes Euroopas tunnustatud omavalitsusliku elukorralduse väärtusi ning erinevate riikide kogemusi. Täna võib kinnitada, et sellisel alusel kujundatud omavalitsuste näol sai riik endale tõhusa liitlase eelseisvateks sammudeks iseseisvuse taastamisel ning selle kindlustamisel.

15 aastat pärast taasiseseisvumist on põhjust meie lähiajalugu vaadelda seotud tervikpildina. Selles ülimalt keerulises protsessis, mille enamik tahke on kahjuks läbi uurimata, on oma kindel koht 2. veebruaril 1990. aastal toimunud kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu istungil. Seal vastuvõetud deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvumise taastamisest oli selge ja jõuline sõnum kogu maailmale, et Eesti taastab oma riikliku iseseisvuse. Samas oli selline kõigi omavalitsuste ühiselt väljendatud seisukoht julgustavaks toetuseks nii mõnelegi poliitilisele jõule ja arvestatav garantii tollaste võimuorganite tegevusele iseseisvuse taastamisel.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta oli ka alus erimeelsuste ületamiseks Põhiseaduse Assamblees, kui töötati välja ja sisustati kohalikku omavalitsust käsitlevat peatükki meie põhiseaduses. Kuigi Riigikogu ratifitseeris Harta 28. septembril 1994, on siiski järgnenud aastatel leidnud erinevat tõlgendamist ja rakendamist mitmed põhiseaduses ja Hartas kirjapandud põhimõtted. Täna võibki küsida: kas uuenevas ja arengukiirendust otsivas Euroopas on Harta põhimõtetel veel piisavalt elujõudu ja rakenduslikku pinnast?

Hinnates aga arenguid Euroopa Liidus tervikuna ja erinevate riikide kogemusi, võime sellele küsimusele vastata jaatavalt. Hästi toimiv kohalik omavalitsus on jätkuvalt riigi demokraatliku arengu kõige kindlam garantii. See on ka kodanike põhiõiguste ja -vabaduste ning sotsiaalse turvalisuse esmane tagaja. Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas sisalduvaid väärtuspõhimõtteid tuleb aga omavalitsuse arendamisel uute võimaluste tingimustes sisustada kaasaja vajadusi arvestava rakenduspraktikaga.

Hinnates Harta väärtuspõhimõtteid Eesti kohaliku omavalitsuse arengu vajaduste mõõtmes, tahaksin rõhutada riigi ja omavalitsuse koostöö igakülgse arendamise vajadust. Ühiskonna edasine areng peab toimuma kohaliku omavalitsuse osatähtsuse kasvu suunas. Samas on oluline, et sellega kaasneks ka kohaliku omavalitsuse õigusliku ja organisatsioonilise korralduse täiustamine.

Samuti on oluline, et omavalitsustele oleks tagatud stabiilselt piisavalt rahalisi vahendeid nii oma kui ka neile riigi poolt üleantud ülesannete täitmiseks. Selles koostöös peavad riik ja kohalik omavalitsus olema partnerid, kelle ühiseks ja kõrgemaks huviks on hoolitsemine Eestimaa elaniku eest nii pealinnas kui ükskõik millises ääremaa külas.

Harta sisaldab ühe olulise riigi ja omavalitsuse koostöö põhimõtte, mille kohaselt kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik. Paraku võib tõdeda, et selliseid põhimõtteid kandvaks koostööks on meil veel piisavalt kasvuruumi.

Teise teemana tooksin esile omavalitsusüksuste koostöö arendamise ja laiendamise. Kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse ja võimekuse tagamiseks oleks liialt ühekülgne näha ainuüksi omavalitsusüksuste liitumist ja ühinemist. Omavahelise koostöö arendamine, riigi toetus sellele ning erakapitali võimaluste kaasamine on tänapäevase koostöö märksõnad, mis vääriksid kohaliku elu korraldamisel enam tähelepanu.

Sellesse valdkonda kuulub ka omavalitsuste piiriülene koostöö kohaliku elu edendamisel, aga samuti aktiivne tegutsemine omavalitsusi ühendavates üle-euroopalistes koostöökogudes. Meie omavalitsusliku arengu kogemuste üldistamine ja sellest rakendusliku kogemuse väljatoomine võimaldaks anda omanäolist lisa Euroopa kohalike omavalitsuste ühisväärtuste varasalve. See pakuks ka tuge demokraatliku arengutee valinud riikidele omavalitsuse ülesehitamisel.

Siit jõuame veel ühe paljuräägitud teemani, milleks on kohaliku omavalitsuse kogemuse uurimine ja arengumudelite kavandamine. On kahetsusväärne, et omavalitsusega seotud uurimuslik töö on jätkuvalt ebapiisav ja killustatud ning ei paku veel praktikale märkimisväärset tuge. Iga algatus selles suunas väärib aga tunnustamist. Olgu selleks siis omavalitsusalase koolituse, teaduse ja arenduse nõukoja ellukutsumine siseministeeriumi poolt või tänase konverentsi korraldamine.

Loodan, et siinne ühisarutelu toob teadlaste, poliitikute ja praktikute mõttevahetuses välja teemad, mis on valupunktideks kohaliku omavalitsuse arengus ja vääriksid põhjalikku uurimist ning Harta väärtusmõõdet arvestades ka rakenduslikeks ettepanekuteks vormimist.

Soovin teile selleks jõudu ja edu!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee