In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President ''Äripäeva'' Gaselli kongressil 25. jaanuaril 2006 Tallinnas, Reval Hotel Olümpias
25.01.2006


Austatud ettevõtjad,
daamid ja härrad!

Eesti majandusel on viimastel aastatel hästi läinud; oleme oma kiire arenguga ka rahvusvaheliselt tuntust kogunud. Tõepoolest: viie aasta keskmisena on majandus kasvanud reaalselt ligi 6,6 protsenti aastas. Võrreldes 1998. aastaga on meie SKP ja keskmine palk kahekordistunud. Töötute arv on täna viimase kümne aasta väikseim ning tööhõive on lähenemas 1998. aasta madalseisu eelsele tasemele. Nende tegurite koosmõju on suurendanud Eesti elanike majanduslikku kindlustunnet.

Suur osa rõõmustavates suundumustes on väikestel ja keskmistel ettevõtetel. Nende seas parimateks võib pidada ''gaselle'', sest just nende käive ja kasum on kiiresti kasvanud.

Edu toonud tegurid on kindlasti üsna erinevad. Küllap ühendab selliseid ettevõtjaid eelkõige tõsiasi, et nad on teostanud hea idee, leidnud võimaluse seal, kus teised seda ei näinud. Kindlasti aga on ''gaselliks'' nimetatud ettevõtete juhid pühendunud tööinimesed, kes on ära teeninud ühiskonna lugupidamise ja tänu.

Tänase edetabeli koostamise aluseks on möödunud aastate edusammud. Eelkõige peame aga vaatama tulevikku. Et olla ise oma tuleviku peremees, tuleb püüda tulevikusuundumusi ette näha. Seda võimaldab laiema konteksti analüüs, mille käigus endalt küsitakse, milline on minu ettevõtte valdkonnas maailmaturu nõudlus. Millist tehnoloogiat kasutavad konkurendid? Millised on organisatsioonilised ja juhtimislikud lahendused, mis aitavad konkurentidel olla edukad?

Oleme ikka veel suuresti odava tööjõu ja allhanke maa. Paljud Eesti ettevõtted müüvad oma tooteid ühele-kahele kindlale partnerile Soomes või Rootsis. Samas on tõsiasi kvalifitseeritud tööjõu nappus, tööjõukulude kasv ja allhanke madal lisandväärtus. Ka lahendus - lisandväärtuse suurendamine ja teadmuspõhise majanduse suunas liikumine - on üldisel tasandil hästi teada. Ettevõtte, eriti väiksema ettevõtte tasandilt vaadates on pikaajalise lahenduse leidmine ilmselt keerulisem.

Oleme korduvalt nentinud, et kui Eesti majanduse ees seisvaid probleeme üritatakse lahendada odava tööjõu impordiga, siis on tegu venitamistaktikaga, mis ei aita kindlustada võitu tulevikus. Selle asemel tuleb mõelda juba täna, mida teha edasi.

Käsitaksin tänapäeva majandust kui inimeste ja nende teadmiste süsteemi, kus edukuse määrab paljuski õppimisvõime. Meie majanduse konkurentsivõime sõltub suuresti sellest, kas suudame muuta õppimist pidevaks protsessiks, kas meie ettevõtted suudavad neile vajalikud teadmised üles leida, kohandada neid teadmisi oma vajadustele ja majandamistingimustele ning kasutada neid konkurentsivõime kasvatamiseks.

Muidugi ei ole informatsioon uutest tehnoloogilistest lahendustest ja innovatsioonist alati vabalt kättesaadav, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Väljapääs võiks olla meie ettevõtete senisest tihedamas koostöös, ja seda mitte ainult vertikaalselt, vaid ka horisontaalselt, ühe majandusharu sees. Peaksime otsima võimalusi konkurentsi ja koostöö kombinatsiooniks, mis põhineb ettevõtete ühishuvil. Selliseid lahendusi peaksid otsima mitte ainult eri ettevõtted, vaid riik, ettevõtlusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused üheskoos.

Usun, et see on Eesti majanduse kiire arengu jätkumise üheks eelduseks. Arenguruumi ja õppimisvõimalusi on meil aga laialt, sest - kui rääkida jälle üldisel tasandil - Eesti SKP elaniku kohta on teatavasti vaid pool Euroopa Liidu keskmisest. Ka tootlikkuse tase töötlevas tööstuses on 5-6 korda edasijõudnumate liikmesriikide omast madalam.

Kindlasti pakuvad mõtteainet ka tänased ettekanded. Soovin teile sisukat päeva ja jõudu edaspidiseks!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee