In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Läti Vabariigi Seimis 8. detsembril 2005
08.12.2005


Austatud proua spiiker,
lugupeetud Seimi liikmed,

Dārgie draugi! Labrīt visiem!

Kallid sõbrad, tere hommikust kõigile!

Mul on väga hea meel võimaluse üle täna teiega kohtuda, et väljendada oma mõtteid Läti ja Eesti koostööst. Eile alanud riigivisiidi käigus kogesin sooja ja südamlikku külalislahkust ning tunnistan, et teie juures Lätis on hea olla. Mul on olnud palju huvitavaid mõttevahetusi, mille käigus oleme tõdenud, et meie ees on lugematul hulgal võimalusi ühiseks tegutsemiseks.

Minu lühike tervitus teile, Läti rahva esindajatele, ei ole mõeldud hõlmama kõiki Eesti ja Läti rahvast ühendavaid seiku. Tahan meenutada vaid mõnda kustumatut tõde, mis eestlaste ja lätlaste ajaloo igaveseks ühte seovad ning samas innustavad koos tulevikku vaatama.

Eesti ja Läti omariiklus saavutati ühises võitluses. Läti tänas paljusid oma vabaduse eest võidelnuid läti rahvuseepose kangelase nime kandva ordeniga. Mind on alati liigutanud, et pooled välismaalastest, kellele sai osaks au kanda Lacplesise ordenit, olid eestlased. Läti eest, nagu kõlab kiri ordenil, peetud võitlus oli ühtlasi panus Eesti iseseisvuse saavutamisse.

Sama enesestmõistetavusega seisime õlg õla kõrval 1990-ndatel riiklikku iseseisvust taastades. Ka see on nüüd juba peatükk uut ühist ajalugu.

Iseseisvus töötab rahva heaks ainult siis, kui sellele antakse inimeste vajadustele ja püüdlustele vastav sisu. Igas eluvaldkonnas peab riigiks koondunud rahvas pidevalt otsima talle ainuomaseid lahendusi, millel on kaalu ka rahvusvahelises kontekstis. See on demokraatlikes riikides seadusandja - parlamendi kõige suurem väljakutse, töö kaalukaim osa. Luua õigust, mis kehastaks oma rahva väärtusi ja ideaale ning rikastaks võimalusi koostööks teiste rahvastega.

Ka üha süvenev lõimumisprotsess Euroopas seab parlamentidele aina suuremaid ootusi. Kuidas sobitada oma rahva iseotsustamise õigus globaliseerumise ja rahvusvahelise koostöö vältimatusega, on tõsine küsimus.

Meie parlamentidel on õnneks kindlalt teadvustatud ja ajalooliselt läbiproovitud koostöö kogemus olemas. Teadmises, et väikesed rahvad moodustavad maailma rahvaste enamiku, aga nende hääl kõlab kaugemale ainult koos, toimub ka Balti koostöö Eesti, Läti ja Leedu vahel sujuvalt. Äsja Tallinnas toimunud Balti Assambleel oli mul rõõm veenduda, et meie parlamendid mõtlevad tõsiselt, mida teha üle-euroopalises mõõtmes, mida Läänemere piirkonnas ning kus tuleb otsida lahendusi Balti riikide ühistööna.

Loodan, et Eesti ja Läti parlamendiliikmetel jagub tulevikus aega, et üheskoos arutleda, mida saab Euroopa avatuse ja regionaalse koostöö tähtsustumise tingimustes ära teha ajaloolise Liivimaa piirkonna siseste sidemete tugevdamisel.

Usun, et majanduselu realiteedid näitavad peagi, kuidas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti maakondade vaheline integratsioon toob tuntavaid muutusi mõlema riigi jaoks. Aga vaja oleks ka riikidepoolset toetust, et infrastruktuuri ja sotsiaalvaldkonna küsimused ei kujuneks loomuliku arengu takistuseks. Juba praegu on eeldusi mõelda nende teenuste peale, mis oleksid kättesaadavad kummalgi pool riigipiiri elavatele inimestele.

Kallid sõbrad!

Uue aastatuhande alguses on Eesti ja Läti hakanud teineteise toel, ajaloost õppinuna tegema sihikindlaid samme oma ideaalide poole. Eesti on Läti saavutustele ja ka raskustele suure sümpaatiaga kaasa elanud. Kui me seda alati ei oskagi välja näidata, siis võin öelda, et sisimas oleme Läti vankumatuse üle siiralt uhked.

Selle tundega südames soovin Läti parlamendile tarmukust ja edu oma rahva huvide eest seismisel.

Pateicos par uzmanību!

Tänan tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee