In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Läti Vabariigi presidendi ja härra Imants Freibergsi pidulikul õhtusöögil Vabariigi Presidendi ja proua Ingrid Rüütli auks 7. detsembril 2005 Riias
07.12.2005


Austatud proua president,
härra Imants Freibergs,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Täna on Eesti tulnud oma naabrile Lätile külla. Me oleme tundnud end siin oodatutena ja kogenud siirast külalislahkust. Tänan Teid südamest selle meeldiva vastuvõtu eest!

Ma loodan, et Lätis tajutakse hästi eesti rahva sõprust ja poolehoidu Läti riigile ja rahvale. See on siiras ja omakasupüüdmatu, mida ei suuda väärata ei välised tegurid ega väärtõlgendused.

Eesti ja Läti vahelised sõbralikud ja tihedad suhted põhinevad nii geograafilisel kui ajaloolis-kultuurilisel lähedusel, samuti sarnastel välispoliitilistel eesmärkidel ning areneval kaubavahetusel ja turismil. Meie riikide sarnasused ühendavad meid ja aitavad teineteist paremini mõista. Meie omavahelised erinevused samas rikastavad nii meid endid kui ka meie ühist Euroopa kodu.

Meie riikide poliitiline läbikäimine pole iial nii tihe olnud kui praegu. Seda on tinginud head kahepoolsed suhted, aga ka süvenev Euroopa integratsioon. Samuti tunnetus, et meie julgeolek ja heaolu ei alga oma riigipiirist, vaid tunduvalt kaugemalt.

Meie riikide haare on laienenud. Uues olukorras tähendab rahvuslike huvide realiseerimine ennekõike globaalset tegutsemist, mis muuhulgas peegeldub osalemises rahuvalvemissioonidel ja arengukoostöös.

Väikeriigid reageerivad mistahes muutustele suurtest partneritest kiiremini, sest väikestena ollakse paindlikumad ja tundlikumad. Seda eelist, aga ka omavahelist tugevat sidet peaksime mõneski globaalses küsimuses edaspidi senisest rohkem ära kasutama, olema teisisõnu poliitilise ilmastiku baromeetrid, et enda ja partnerite huvide eest kindlamini seista.

Oleme Teiega, proua president, kohtunud ja mõtteid vahetanud üsna sageli. See on kinnitanud meie koostöötahet ja valmisolekut tegutseda ühiste huvide ja eesmärkide saavutamise nimel nii täna kui ka edaspidi. Olen väga rahul ka meie tänase sisuka arvamustevahetusega. Sellised arutelud aitavad mõlemal riigil valitud arenguteel kindlamalt edasi liikuda ning vastastikust toetust tunda.

Oleme osanud ajaloost õppida. Meie rahvad on kogenud okupatsioone ja kuritegusid, võidelnud ellujäämise ja omariikluse eest. Meelekindlus, millega oleme suutnud näidata murdumatust siseraskuste kiuste või välise surve tõttu, on toonud meile edu. Kasutagem seda kogemust ja meile antud võimalusi.

Saatus on määranud meid elama Euroopa piirialadele. Geopoliitiline asend on kujundanud meie ajalugu ning see määratleb suuresti ka meie tänaseid ühiseid pürgimusi ja jõupingutusi.

Tihtipeale kiputakse kaugelt vaadates Eestit, Lätit ja ka Leedut üheks pidama. Hoolimata oma poliitilise ajaloo sarnasusest oleme aga üsnagi erinevad. See on meie õnn ja rikkus, mis võimaldab üksteiselt õppida ja üksteist avastades lähedasemaks saada.

Eesti, Läti ja Leedu vahel valitseva ühtsustunde aluseks on meie ajalooline kogemus, mille oluliseks osaks on meie koostöö taasiseseisvumisjärgsel perioodil viimase viieteistkümne aasta jooksul. See koostöökogemus on jääv ja peab muutuma endastmõistetavaks väärtuseks ka järgnevatele põlvkondadele, kelle jaoks vaba ja iseseisev Eesti, Läti ja Leedu on iseenesestmõistetav reaalsus.

Paljud meie riikide eesmärgid, olgu nad siis välis- või majanduspoliitilised, langevad suures osas kokku. Nii on täna Eestile ja Lätile äärmiselt oluline teha jõupingutusi konkurentsivõime oluliseks tõstmiseks, et säilitada ja tugevdada seda fenomenaalselt head majandusarengu tempot, mille oleme saavutanud. Samuti väärivad ühist käsitlemist olulised transpordiprojektid, energeetika, tööjõu vaba liikumise või julgeolekuga seotud küsimused. Soovi, et meie hääl oleks kuuldav, saab realiseerida eelkõige koostöö süvendamise kaudu.

Heaks näiteks Eesti ja Läti omavahelisest lävimisest on piiriülene regionaalne koostöö. Valga-Valka on läbi aegade olnud omamoodi piiritähis: keskajal kulges sealtkaudu Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkonna piir, hiljem ka Vene-Poola ja täna Eesti-Läti riigipiirijoon. See on sõpruse ja koostöö piir, mis pakub meile mitmeid väljakutseid ja võimalusi. Valga-Valka koostöö, samuti ühistegevus Liivi lahe ühisruumi planeerimisel annavad vaid osa sellest sünergiast, mis mõlemapoolse huvi ja Euroopa Liidu rahastamise tulemusena on tekkinud.

Mõntu?Venspilsi laevaliini avamine ja elav askeldamine Eesti-Läti piiripunktides näitab, et naaberrahvad on teineteist üha rohkem avastamas. Üha enam on täheldatav ka Eesti omavalitsuste soov leida endale koostööpartner Lätis.

Kultuuripõllul oleme teineteise tegemistest olnud pidevalt huvitatud, kuid viljelemiseks leidub uudismaadki. Traditsiooniks on saanud folkloorifestival Baltica, mis pakub silmailu ja võimalust heita pilk rahvakultuuri varasalve. Sama oluliseks pean ka tudengite laulu- ja tantsupidu Gaudeamus, mis toob - ma loodan - eeloleval suvel Tartusse teiste kõrval ka arvukalt Läti noori tantsijaid ja lauljaid.

Meie riikide suhtlemisele annavad kindlasti kõige tugevama pinnase just inimestevahelised vahetud kontaktid. Ja siinkohal on rõõm märkida, et ka noorem põlvkond traditsioone austab ning edasi kannab. Balti rahvad on ajaloost õppinud, et meie jõud on koostöös - nii Läänemere piirkonnas kui ka kogu Euroopas.

Proua president!

Ma olen veendunud, et käesolev riigivisiit annab uue impulsi ja häid mõtteid meie jätkuvaks koostööks. Sõpruse kinnituseks tõstan pokaali Teie terviseks.

Par Igaunijas un Latvijas sadarb?bu!

Eesti ja Läti koostöö terviseks!

Par Latvijas Republikas uzplaukumu!

Läti Vabariigi auks ja õitsenguks!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee