In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President põllumajanduskonverentsile "580 päeva Euroopa Liidus" 2. detsembril 2005 Pärnus (videotervitus)
02.12.2005


Austatud konverentsist osavõtjad!

Ei ole kahtlust, et liikmestaatus Euroopa Liidus ning osavõtt ühtse põllumajanduspoliitika kujundamisest ja tulemustest on poolteise aastaga tervele Eestile mõju avaldanud. Maaeluga seotud valdkondadest ilmneb see selgesti põllumajanduses, kus on suurenenud nii toodang kui edasise arengu väljavaated.

Et senist edenemist paremini hoomata, meenutagem hetkeks kasvõi 1990ndaid aastaid, mil taasiseseisev Eesti oli valinud praegusest üsna erineva põllumajanduspoliitika. Selle tulemusena oli tööhõive maal järsult vähenenud, sissetuleku kaotanud inimestel nappis alternatiivseid töötamisvõimalusi, samas jäi isegi viljakas põllumaa sööti. Selle tulemused peegelduvad paraku ka Eesti ja Euroopa Liidu liitumislepingu põllumajandusosast.

Praegu on meie primaarsektoris, mis hõlmab põllumajanduse kõrval ka metsandust ja kalandust, hõivatud ligi 30 000 inimest. Tööpuudus on maal küll endiselt suurem kui linnas, kuid see näitab vähenemise tendentsi. Siiski leiab suur osa maaelanikest rakenduse pigem linnas kui maal - põhjuseks nii töökohtade vähesus kui madalam palgatase.

Ometi on just raha hakanud maale rohkem tulema. Mullu maksti maamajanduse mitmekesistamise, toiduainetööstuse moderniseerimise ja põllumajanduse toetusi kokku 1,8 miljardit krooni, millest valdav osa pärines Euroopa Liidu eelarvest. Tänavuses ja tulevases eelarves on toetussumma veelgi suurem, lähenedes 3 miljardile kroonile.

Kuid ka tagasi andnud on meie põllumajandus senisest tunduvalt enam. Kogu majandusharu toodang suurenes eelmisel aastal märgatavalt. Põllumajandussaaduste lisandväärtus kasvas varasema aastaga võrreldes 17%. Nii täna kui tulevikus jääb edu võtmeks konkurentsivõime kasv, milleks on mitmeid eeldusi.

Esimene on kindlasti haridus. Rõõmustav on teada eesti noorte tõsisest huvist omandada põllumajanduslik kõrgharidus: mullu konkureeris ühele riigieelarvelisele kohale rohkem kui kaheksa õppida soovijat. Kesktaseme kutseõpe ei ole paraku nii populaarne, kuid siiski õppis seal põllumajandusega seotud erialadel üle 1800 õpilase. Nüüd on küsimus selles, kuidas saadud haridust optimaalselt ära kasutada ning kindlustada, et haritud noored spetsialistid ka õpitud erialal ja kodumaal tööle jääksid.

Tulevasest konkurentsivõimest rääkides on haridusega lahutamatult seotud innovatsioon ning uue tehnoloogia ja tehnika rakendamine. Meil on olemas hea baas põllumajanduslikeks teadusuuringuteks ning neid on ka vaja teha, näiteks Eesti tingimustele sobivate lahenduste, sortide ja tehnoloogiate väljatöötamiseks.

Et sellest tõuseks tulu ka praktikas, on vaja tootjapoolset soovi teha koostööd teadusasutusega ja investeerida innovatsiooni. Sellegi kohta võib tuua häid näiteid. Nii on Põlva Põllumajanduslik Osaühing saavutanud teadlastega tehtud koostöö tulemusel oma 1000-pealise karja keskmiseks piimatoodanguks üle 10 000 kilo.

Kõrge majanduslik suutlikkus peab käima käsikäes maa ja teiste loodusvarade säästva kasutamisega. Siingi ei saa mööda uutest teaduslikest lahendustest näiteks kaasaegsete keskkonnasõbralike viljelustehnoloogiate alal, mis tagavad põllumaa viljakuse säilimise ning vastavad igati meie rahvuslikele ning ka Euroopa Liidu prioriteetidele.

Sama tähtis on, et maapiirkondades edenev ettevõtlus saaks arengumootoriks, mis aitab säilitada Eestile omast elu- ja kultuurikeskkonda. Ennekõike tähendab see väikese ja keskmise suurusega tootjate konkurentsivõimelisust. Maheviljelus ja nišitootmine, aga ka oma saadustele suurema lisandväärtuse andmine, tootearendus ja turustus peaksid kõik võimaldama eelnimetatud eesmärki saavutada.

Kui võrrelda talude keskmist suurust Euroopa kultuuriruumis, siis ei erine Eesti üldpildist kuigivõrd. Ehkki suurettevõtlus võib lühivaates olla tulemuslikum, ei suuda see samas suurema surve tõttu looduskeskkonnale tagada pikaajalist jätkusuutlikkust. Peale selle on väikeettevõtted tööhõive seiskohalt olulised, pakkudes inimestele rohkem ja elukohajärgset rakendust.

Ilma läbimõeldud ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitikata jääb tasakaalustatult rikas Eesti vaid unistuseks. Kui maapiirkondades elavad maksujõulised inimesed, siis suudavad nad toime tulla sotsiaalprobleemidega ning samal ajal turgutada oma ostuvõimega ka erainitsiatiivile tuginevat teenuste pakkumist. Elukvaliteedi ja tarbimise langus alla n-ö kriitilist piiri mõjub aga halvavalt nii piirkonna ettevõtlusele kui kogu elujõule.

Lugupeetavad konverentsist osavõtjad!

Nüüdseks suudame oma eesmärke paremini ühildada Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikaga ja nende seadmisel arvestada eelseisva seitsmeaastase planeerimisperioodi prioriteetidega maaelupoliitikas. Need leiavad kindlasti kajastamist ka Eesti maaelu arengu strateegias. Seejuures pakub tuge, aga ühtlasi ka kohustab meid põhiseadus, kus sisalduv nõue rahvuse, kultuuri ja looduse säilimise kohta on lahutamatult seotud maaelu ja põllumajandusega.

Soovin teile palju edu nii lähemate kui kaugemate eesmärkide saavutamiseks! Ühtlasi lubage tänada Põllumajandustootjate Keskliitu mulle osaks saanud suure tunnustuse - Carl Robert Jakobsoni nimelise aumärgi omistamise eest. Soovin ka keskliidule uusi õnnestumisi Eesti põllumeeste huvide esindamisel!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee