In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President ÜRO Peaassamblee 60. istungjärgu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumise ümarlaual 15. septembril 2005
15.09.2005


Austatud eesistuja, teie ekstsellentsid!

ÜRO ees seisvatest ülesannetest üheks olulisemaks on arengu küsimused, millele tahaksin täna keskenduda.

Viis aastat tagasi vastu võetud aastatuhande arengueesmärgid seadsid meie ette suunised, kuidas vähendada vaesust ja ebavõrdsust maailmas. Selleks, et saavutada need eesmärgid täies mahus, on vaja meie püsivaid jõupingutusi. Samuti pean vajalikuks rõhutada, et tegevused aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks peavad olema nii ökoloogiliselt, sotsiaalselt kui majanduslikult jätkusuutlikud.

Leiame, et arenguprobleeme tuleks veelgi rohkem tähtsustada, sellesuunalist koostööd jätkuvalt tõhustada ja arengukoostööks ette nähtud vahendeid suurendada.

Eesti alustas rahvusvahelise arengukoostööga alles aastal 1998. Meie panus on jõudsalt kasvanud ning vaatamata lühiajalisele doonoristaatusele oleme jõudnud juba tasemeni 0,08% rahvuslikust koguproduktist. Oleme seisukohal, et iga riik peab panustama vastavalt oma suutlikkusele ning kavatseme võimaluste kasvades ka oma vahendeid suurendada.
Peame äärmiselt oluliseks ÜRO ja teiste rahvusvaheliste arengu- ja humanitaarabi organisatsioonide tegevuse toetamist ning kavatseme oma toetust tulevikus ka suurendada. Rahvusvahelise koostöö tulemuslikkuse suurendamiseks on samuti oluline doonorriikide abitegevuste parem koordinatsioon ja ühtlustamine, mis vähendab abi administreerimise koormat arengumaadele.
Oleme veendunud, et doonorriikide ja arengumaade koostöö edukuse tagatiseks on sihtriikides selle koostöö tulemuse suhtes omanikutunde tekkimine. Eesti saab oma kogemusele tuginedes kindlalt väita, et riigi arenguks vajalikud valikud peab langetama vaid see riik ja selle elanikud ise, jäädes nii ka oma arengu eest vastutajateks. Doonorriikide ülesanne on kaasa aidata demokraatliku ühiskonna juurdumisele ja inimõiguste kaitsele, et tagada kõigi elanike kaasatus ning toetada sihtriigi valikuid. Seepärast tuleb abi andmisel lähtuda eelkõige rahvuslikest arengustrateegiatest.
Aeg on näidanud, et Eesti kogemused demokraatlike institutsioonide loomisel, majandusreformide elluviimisel ja kodanikuühiskonna kaasamisel avalikku ellu ja otsustamisprotsessi võivad abiks olla teistele riikidele. Seetõttu on Eesti senises arengukoostöös keskendunud eelkõige riikidele, kus need protsessid on alanud ja vajavad toetust.

On ilmselge, et globaalsest arengust ja sellesuunalisest koostööst rääkides peame siiski lähtuma üksikindiviidist ja tema vajadustest. Jätkusuutlik areng saab toimuda vaid olukorras, kus kõigil ühiskonna liikmetel on võimalusi oma huvide esindamiseks ja elujärje parandamiseks.

Selle tagamiseks ja vaesuse vähendamiseks on kriitilise tähtsusega hariduse, eriti alghariduse ja kirjaoskuse kättesaadavus. Praegu jääb maailmas ilma mingi koolihariduseta rohkem kui 100 miljonit last. Suurendades hariduse kättesaadavust ja selle kvaliteeti saab järjest rohkem noori inimesi võimaluse kasutada globaliseerumisest tulenevaid võimalusi enda elujärje parandamiseks.

Eesti rahvas on traditsiooniliselt väärtustanud õppimist ja head haridust. Oleme üritanud arendada kooliharidust kiiresti muutuvas maailmas kaasaegsete info- ja sidetehnoloogiate rakendamise teel. Tagades noortele juurdepääsu tänapäevasesse infomaailma vastava keskkonna loomise kaudu, loome me kindlaima vundamendi kogu ühiskonda haaravateks positiivseteks muutusteks. Oma kogemusi selles valdkonnas oleme jaganud ka teistele riikidele ja jätkame sellesuunalist tegevust ka tulevikus.

Tahaksin siinjuures rõhutada säästva arengu olulisust, mille põhimõtteid järgimata ei ole jätkusuutlik areng võimalik ei arenenud ega arengumaades. Meile on antud piiratud hulgal loodusressursse, mille säilitamine ja jätkusuutlik kasutamine on meie kõigi ühine ülesanne. Seepärast on eriti oluline Agenda 21 eesmärkide ning Johannesburgi tegevusplaani elluviimine.

Seades ambitsioonikaid arengueesmärke, ei saa me ohvriks tuua meid ümbritsevat habrast keskkonda. Ka Eesti arengukoostöö üheks olulisimaks põhimõtteks on loodussäästlikkus ning eesmärgiks keskkonda säästvate arendustegevuste toetamine.

Edukas areng on võimalik vaid siis, kui on tagatud põhilised inimõigused kõigis maailma riikides. Leiame, et inimõiguste kaitse on lahutamatult seotud ja võrdväärne julgeoleku ning arenguküsimustega. Seetõttu peame vajalikuks inimõiguste senisest tugevamat seotust kogu ÜRO tegevusega.

Peame ka ülimalt oluliseks ÜRO inimõiguste kaitse mehhanismide muutmist senisest tõhusamaks, sealhulgas inimõiguste ülemkomissari rolli tugevdamist. Sel eesmärgil toetame ka ettepanekut inimõiguste nõukogu loomiseks, kuid leiame samas, et sellel peab olema piisav staatus ja pädevus, võimaldamaks senisest tõhusamalt tagada inimõiguste kaitse maailmas.

Lugupeetud kuulajad!

Lõpetuseks soovin rõhutada, et ainult kõikide liikmesriikide ühiste jõupingutustega on võimalik saavutada meie ees seisvate ülesannete täitmine ning luua kindel alus ÜRO tõhusale tegevusele ja tema liikmesriikide arengule. Usun, et meie arutelud tippkohtumisel loovad kindla põhja vajalike lahenduste leidmisele.

Tänan tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee