In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President IV Ülemaailmse Naiste Kongressi 10. aastapäeva mälestuskonverentsil 29. augustil 2005 Pekingis
29.08.2005


Austatud eesistuja,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad!

Mul on siiralt hea meel, et Pekingi Deklaratsiooni ja tegevuskava vastuvõtmise kümnendale aastapäevale pühendatud kohtumine on toonud kokku nii väärika ja arvuka hulga inimesi, kes on tarmukalt valmis naiste õiguste elluviimise nimel tegutsema.

Möödunud kümnendi jooksul on naiste õiguste teadvustamise ja kaitsmise valdkonnas tehtud väga väärtuslikku tööd. Pean sellel kohtumisel osalemist ja esinemist suureks auks. Oleksin siiralt rõõmus, kui käimasoleval kohtumisel osalejad laia ühiskondliku toetuse baasil veelgi suurendaks jõupingutusi valdkondades, millest naiste inimõiguste teostamine nii vahetult sõltub. Usun, et sellel on vahetu mõju globaalse arengu, rahu ja heaolu tagamisele.

Neljas naiste maailmakonverents siin Pekingis kümme aastat tagasi oli väga tähtis, kuna aitas kogu maailmas paremini teadvustada naisküsimuste tähtsust. Täna saame öelda, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel on tehtud suuri edusamme, aga ühtlasi on selge, et palju tööd tõelise võrdõiguslikkuse saavutamiseks seisab veel ees.

Pekingi Deklaratsioon seadis ambitsioonikad eesmärgid, kuid nende elluviimine on endiselt aktuaalne väljakutse. Edasine tegevus Pekingi tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks peab arvestama möödunud kümnendi jooksul saadud kogemuste ja toimunud muutustega.

10 viimast aastat, arvates Pekingi konverentsist, on tähendanud Eesti jaoks avaliku arvamuse muutumist soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. Nende küsimuste vastu ning soolise võrdõiguslikkuse reaalse saavutamise võimaluste üle on hakanud sügavamat huvi tundma nii ajakirjandus kui ka naisorganisatsioonid. Muutunud on ka naiste endi arusaamad, mis võimaldab neil paremini ja vabamalt otsustada oma tuleviku üle.

Daamid ja härrad,

ÜRO on globaalses võitluses inimõiguste eest keskne struktuur. Ja ÜROsse koondunud riigid kannavad kogu vastutust inimõiguste teostumise eest maailmas. New Yorgis septembris algaval ÜRO tippkohtumisel arutatakse ühe olulisema küsimusena ÜRO reformi. Sooline võrdõiguslikkus ja naiste õiguste kaitse ning edendamine on reformi põhieesmärkide - julgeoleku, arengu ja inimõiguste kaitse parandamisega - lahutamatult seotud.

ÜRO inimõiguste alase tegevuse reformi käigus tuleb tähelepanu pöörata ka naiste õiguste kaitsele ja edendamisele. Nii nagu reformi üheks põhieesmärgiks on inimõiguste kaitse parem sidumine ülejäänud ÜRO tegevusega, tuleb ka naiste õiguste kaitsmine integreerida tugevamalt maailmaorganisatsiooni süsteemiga.

ÜRO inimõiguste komisjoni 61. istungjärgul vastu võetud resolutsioon naiste inimõiguste integreerimisest rõhutas eraldi vajadust naiste kaasamiseks kõigisse ÜRO tegevustesse, sealhulgas konverentsidel, tippkohtumistel ja istungitel. Naiste inimõiguste süvalaiendamist ÜRO süsteemis saab teostada tihedama koostöö kaudu Naiste Diskrimineerimise Likvideerimise Komiteega ning teiste lepingukomiteedega. Nendega peavad kõik riigid tõhusat koostööd tegema ning naiste diskrimineerimise vastase konventsiooni sätteid ka riigi tasandil täitma.

Iga riigi seadusandlus peaks sisaldama praktiliselt rakendatavaid sätteid naiste diskrimineerimise vältimiseks. Tooksin mõned näited Eesti praktikast. Üheks oluliseks arenguks Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmine 2004. aastal. Seadus kehtestab diskrimineerimise keelu ning kohustab riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja tööandjaid sihipäraselt edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Seadus on õiguslikuks aluseks riigipoolsele järjekindlale soolist ebavõrdsust vähendavale ja võrdõiguslikkust edendavale tegevusele.

Oluline on ka nn emapalga süsteemi loomine 1. jaanuaril 2004 jõustunud vanemahüvitise seadusega. Vanemahüvitise eesmärk on vältida pere sissetulekute järsku vähenemist seoses lapse sünniga ning hüvitada lapse esimesel eluaastal tema kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Vanemahüvitist makstakse koos rasedus- ja sünnituspuhkusega aasta jooksul. Üldjuhul saab esimesed 6 kuud hüvitist ainult ema ja hiljem võivad vanemad kasutada vanemahüvitist kordamööda. 2006. aastast pikendatakse hüvitise maksmist 3 kuu võrra.

Daamid ja härrad,

Pekingi tegevuskava seadis põhjendatult üheks eesmärgiks võitluse naistevastase vägivallaga. Naised ja lapsed on nõrgimatena tõenäolised ohvrid relvakonfliktide käigus. ÜRO peasekretär rõhutas oma ettekandes julgeolekunõukogule 9. veebruaril 2005. aastal, et relvastatud konfliktides on eriti haavatavas olukorras tütarlapsed.

On ülimalt oluline, et karistus sool põhinevate vägivallakuritegude toimepanemise eest konfliktide käigus oleks vältimatu, et kurjategijad toodaks kohtu ette ning ohvreid kaitstaks vajadusel rahvusvaheliste meetmete abil. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut võimaldab järjekindlamalt võidelda ka seksuaalse vägivalla vormis toime pandud inimsusevastaste kuritegudega. Eesti on Rooma statuudi osalisriik ja kutsub üles kõiki riike statuudiga ühinema. Kohtu roll selles valdkonnas loodetavasti tähtsustub.

Kuid naistevastane vägivald on kogu maailmas üldiseks probleemiks ka väljaspool konfliktikoldeid, sh on probleemiks kodune vägivald. Vägivald võib esineda mitmetes erinevates vormides, mis ei pruugi alati olla nähtavad ja äratuntavad.

Et tõhusalt võidelda naistevastase vägivalla fenomeniga, tuleb eelkõige probleemi kui sellise olemasolu tunnistada. Kahjuks ei saa ükski riik maailmas väita, et naistevastane vägivald ei ole neil probleem. See on globaalne poliitiline ja sotsiaalne probleem, mille vastu tuleb võidelda nii riiklikul, regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kaubitsemine naiste ja tüdrukutega on samuti eriti küüniline vägivalla vorm, järjekordne rünnak naiste inimõiguste ja põhivabaduste vastu. Kutsun kõiki riike nii ruttu kui võimalik ratifitseerima rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni täiendavat protokolli naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kui kuriteo eest karistamise kohta. Ladus koostöö ÜRO inimkaubanduse, eriti naiste- ja lastekaubanduse eriraportööriga peaks olema kõigi prioriteet.

Kaubitsemist naiste ja lastega on võimalik ennetada, tagades naistele võrdsed võimalused tööelus, hariduses, poliitilise võimu teostamisel ning tõhusa poliitika kujundamisel. Eesmärgiks peab seejuures olema soopõhise diskrimineerimise kaotamine.

Euroopas tavatsetakse mõelda, et oleme inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste edendamisel heal järjel. Ometi on inimkaubandus ka Euroopas tõsine probleem ning selle vastane võitlus on üks Euroopa Liidu prioriteete.

Balti- ja Põhjamaade regionaalset koostööd võitluses inimkaubitsemisega on iseloomustanud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise programmid, võrdõiguslikkuse teema juurutamine näiteks finants-, ettevõtlus- ja noorsoopoliitikasse. Lühidalt öeldes on see kõikehõlmav lähenemine.

Edu on toonud ka inimkaubanduse ennetamise informatsioonikampaaniad. Põhjala ja Balti riigid on võtnud endale kohustuse 2005. aasta jooksul vastu võtta inimkaubanduse vastu võitlemise riigisisesed tegevuskavad. Ühiseks eesmärgiks on liikuda inimestega kaubitsemisest vaba regiooni, vaba Euroopa ja vaba maailma poole.

Daamid ja härrad!

Riigid ja rahvad on ÜROsse koondunud selleks, et ühiselt lahendada inimkonna ees seisvaid probleeme ja vastata globaalsetele väljakutsetele. Naiste õiguste edendamine saab teostuda ainult avatud ja koostööalti dialoogi, siira tahte ja jõupingutuste ühendamise teel. Ma tahan teile selle foorumi õnnestumiseks ja edasiseks tegutsemiseks soovida avatud südant ja väsimatut vaimu. Olen veendunud, et meie konverents annab uut hoogu protsessile, mille sihiks on saavutada naiste õiguste teostumine ning parem tulevik kõigile võrdõiguslikkuse alusel.

Tänan tähelepanu eest.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee