In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President taasiseseisvumispäeval 20. augustil 2005 Kadriorus
20.08.2005


Head kaasmaalased,
Eesti sõbrad ja külalised!

Täna tähistame oma riigi iseseisvuse taastamise 14. aastapäeva. Ehkki möödunud on suhteliselt lühike aeg, näib tollane pöördeline sündmus ometi juba kaugesse minevikku jäävat, sest elu Eestis on nende aastate jooksul tundmatuseni muutunud.

Meie igapäevaelu loomulikuks osaks on saanud valiku- ja tegutsemisvabadus uute poliitiliste ja majanduslike võimaluste raames. Vabadustunne on nii enesestmõistetav ja valdav, et kipub ununema elulaad ja keskkond, milles kulges meie elu veel paarkümmend aastat tagasi. Samuti on erinevates valdkondades asunud tegutsema noored inimesed, kes tunnevad vaid vaba Eestit.

Kuid kunagiste olude mõju ulatub paratamatult ka tänasesse. See väljendub elulugudes, tuletab end meelde looduskeskkonna või demograafilise olukorra kaudu. Ja nii kinnistub tõdemus, et igal ajastul ja sündmusel on oma koht nende tegurite reas, mis mõjutavad meie tänast maailmapilti ja tegutsemist. Mineviku ja oleviku vaheliste seoste nägemine võimaldab meil mitte ainult tänast päeva paremini mõista, vaid ka tulevikku kavandada.

Hea on mäletada head, kuid seeläbi ei tohiks moonduda tervikpilt. Ühiskonna-uurijad väidavad, et nüüdisajastule iseloomuliku suundumusena on lagunemas need ühiskondlikud mehhanismid, mis ühendavad inimese isikliku kogemuse eelnevate põlvkondade kogemustega. Noored, kes on mõjutatud käsitlustest, mis ei seostu varem toimunuga, kasvavad otsekui igaveses olevikus.

Minevikku ei saa salata olematuks, hävitades dokumente ja monumente või kirjutades ümber ajalugu kirjutaja eelistuste või päevapoliitiliste huvide kohaselt. Kui nii ometigi tehakse, siis makstakse lõivu ühiskonna sidususele, eiratakse rahva ajaloolises mälus talletatut ja moonutatakse tegelikkust.

Ajaloos toimunut ei saa muuta. Küll aga saab täiendada ja korrastada oma teadmisi sellest. Minevikukogemusele tuginev enesepeegeldus lubab ka tulevikku samaväärses perspektiivis näha.

Me oleme hakanud rohkem rääkima oma ajaloost. Loodetavasti viib see suurema mõistmiseni meie rahva seas ja eri rahvaste vahel; toob arusaama, et alati piiravad valikuvõimalusi reaalsed olud.

Ajaloost rääkides võiksime mõelda sellelegi, kui ülekohtune on mõtteviis, nagu oleks üksnes võitjatel õigus kirjutada ajalugu. Me ju mäletame, millise tõeväänamise ja valede totaalse süsteemini see viib. Pealegi on nii mõnigi kord võimatu lähivaates hinnata, kes on tegelik võitja. Vahel aga tuleb võit ebaõigluse ning rohkete kannatuste hinnaga. Kui sel teel saavutatud üleolek põlistub võitja enda käega kirjutatud ajaloos, siis suureneb ebaõiglus veelgi ning levib mõtteviis, et eesmärk pühitseb abinõu.

Elu seab ühiskonna ette üha uusi keerukaid ülesandeid, millele ei saa lahendusi otsida minevikust. Ent neid ei saa lahendada ka läbi teatud ajastute, teistsuguste võimaluste ja maailmavaadete eitamise. Sel teel saab elujõudu pigem hävitav kui loov alge. Negativismile, avaldugu see siis peresuhetes või klassitubades, poliitilises diskussioonis või ajakirjanduses, ei saa rajada tulevikku.

Siinkohal meenutaksin, et aasta tagasi siinsamas kõneldes märkisin, et Eesti ei vaja vastandamist. Hoopis rohkem vajame vastutus- ja solidaarsustunnet, mis väljendab ühiskonna sisemist tugevust ja stabiilsust ning on omane demokraatlikule maailmale.

Täna kordan üldtuntud tõsiasja, et Eesti taastas 14 aastat tagasi oma iseseisvuse ilma vägivalla ja ohvriteta. Me saavutasime seda tänu kõigi Eesti-meelsete jõudude ja meie rahva üksmeelele ning oma sõprade toetusele. Nad kõik väärivad selle eest tänu ja tunnustust. Võimatu on kujutada objektiivset ajalugu teisiti.

1991. aasta 20. august oli ajalooline murdepunkt, mis andis meie rahvale võimaluse nii oma tulevikule kui ka minevikule julgelt näkku vaadata, olla uhke saavutuste üle, rääkida ausalt vigadest ja neist ka õppida.

Õnnitlen teid kõiki, Eesti elanikke, meie rahvuskaalasi ja sõpru välismaal taasiseseisvumispäeva puhul! Soovin, et me hindaksime kõrgelt ja kasutaksime targalt neid võimalusi, mida oleme oma riigis iseendale ja oma lastele loonud.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee