In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Fr. von Bergi 160. sünniaastapäevale ja Sangaste rukki 130. aastapäevale pühendatud eesti rukki juubelipeol 2. juulil 2005 Sangastes
02.07.2005


Austatud ministrid, maavanem ja vallajuhid,
head rukkipeo algatajad ja osalised!

Tänavust aastat võime õigustatult nimetada eesti rukki aastaks ning jäädvustada selle mitte ainult oma kultuuri- ja ajaloos, vaid ka laiemas, rahvusvahelises mõõtkavas. Sest mitte iga rahva panus maailmakultuuri ei ulatu sordiaretuse tippu ega laiene sealt üle merede ja maade - ka ookeani taha. Sangaste rukkisordiga oleme aga meie, eestlased, niisuguse panuse andnud.

Täna oleme tulnud siia Sangastesse avaldama austust kuulsa rukkisordi aretajale krahv Bergile tema 160. sünniaastal. Ühtlasi tähistame sangaste rukki 130. aastat - ja seda uhkusega tänaseni elujõulise eestimaise sordi üle. Asjatundjad kinnitavad, et just "Sangaste" on vanim tootmises olev rukkisort.

Sel aastal oleme kõnelnud rohkem kui tavaliselt kodumaisest leivaviljast, selle kasvatamise raskustest ja tähtsusest. Põhjust selleks on andnud kindlasti eelnimetatud tähtpäevad, aga ka see olukord, millesse on üleminekuaja heitlikes oludes sattunud meie omamaine rukkikasvatus ja kogu põllumajandus.

Ma ei tahaks tänase rukkipeo meeleolu rikkuda arvudega, mis kinnitavad rukkitootmise langust ja praegust madalseisu. Tooksin hoopis esile sama nähtuse helgema poole: võibolla just niisuguse olukorra tõttu oleme hakanud teadvustama kõnealust tendentsi ning selle avaldusi nii maaelus, toitumisharjumustes kui ka rahvuskultuuris ja ühiskonnaelus laiemalt.

Pean just viimast väga oluliseks, sest ühiskonda hoiavad koos teatud normid ja väärtused - nende seas kindlasti patriotism, ausus, töökus ja teised sarnased üldhumaansed püsiväärtused. Kuid rahva elujõudu mõjutab ka suhtumine rahvuslikesse tavadesse, eelkäijate saavutuste tunnustamine ja kommete järgimine.

Meie rahva materiaalsest ja vaimsest kultuuripärandist seostub maaga kõige rikkalikum ja mahukam osa. Eestlaste linnakultuuri saab mõõta napi sajandiga, aga maarahva kultuurist võib rääkida seoses aastasadadega. Kõrvuti folkloori ja taluarhitektuuriga moodustavad hindamatu osa kultuuripärandist nii põllutööriistad, töövõtted kui rahvussümboolika. Kõik need räägivad lahti meie rahva arengu lugu, mida tundmata ei saa mõista tänaseid püüdlusi.

Siinkohal tahan avaldada tunnustust Eesti Rukki Seltsile, kes on oma 5-aastases tegevuses esile tõstnud rahvuslikke püsiväärtusi ja mitmete oluliste sümbolite tähendust meie kultuuris. Vabariigi Presidendina on mulle suureks auks olla palutud rukkiseltsi patrooniks.

Seltsi liikmeskonda kuulub kõige erinevamate elualade esindajaid, kellele on tähtis Eestimaa hea käekäik. Ma soovin teile raugematut tahet oma missiooni täitmisel ja usun, et seltsi liikmeskond üha laieneb. Samasugust isamaalist meelt tahan soovida kõigile siinviibijaile.

Me ilmutame oma meelsust enamasti pidupäevadel, aga vaevalt et see Eesti elu edendab. Seda saavutame siiski oma igapäevatöö kaudu, laste kasvatamise ja kodu kaunistamise läbi. Samuti saab oma isamaalist meelt ja austust eelkäijate töö vastu näidata kasvõi rukki-lapikesega oma koduaias, nagu paljudes majapidamistes ongi tehtud. Vilja- ja kartulipõllud on ju nüüdisaja maakodude juures haruldased, aga sangaste rukki peenar vääriks näitamist nii meie endi lastele kui Eesti külalistele.

Sest kindlasti "me ei ela oma raha kõlinast, vaid oma viljasaagi rohkusest". Nõnda on tabavalt märkinud majandusteadlane Paula Kyrö, meie sugulasrahva soomlaste esindaja, kellega me ka krahv Bergi jagame.

Soovin teile kõigile meeleolukat rukkipidu ja viljakasvule soodsat aastat!
Ilusat päeva!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee