In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President konverentsil ''Euroopa Liidu kalanduspoliitika mõju Eestile'' 27. juunil 2005 Olümpia konverentsikeskuses
27.06.2005


Austatud volinik,
lugupeetud ministrid,
daamid ja härrad!

Kalandusel on Eestis mitu mõõdet: majanduslik, sotsiaalne, ajalooline ja kultuuriline. Majanduslikku aspekti saab mõõta püütud kala koguse, laevastiku suuruse, kalurite arvu ja kalatoodete väärtusega. Sotsiaalse mõõtme määratlemiseks võib kasutada näiteks kalapüügi ja -töötlemise tähtsust rannakülades. Ajaloolist ja kultuurilist mõõdet ei ole aga võimalik üheselt määratleda.

Eesti riigipiir kulgeb suures osas mööda veekogusid ning neist on rikas ka meie sisemaa. Esimesed asulad on Eestis leitud just veekogude lähedalt - seega võime pidada loomulikuks, et kala on püütud siin asustuse algusest peale. Nüüdisaja Eesti meres, järvedes ja jõgedes on loendatud üle 70 kalaliigi. Seetõttu leiame just kaluriküladest olulise osa eesti kultuuri juurtest. Niisuguse pärandi väärtust ei saa mõõta rahas ega selle kadumist rahaga korvata.

Eesti kalurid, eriti rannakalurid, on viimase 15 aasta jooksul üle elanud äärmiselt keerulisi aegu. Aegade heitlikkusega on kaasnenud peamiste püügikalade varu vähenemine. Tagajärgedeks on Eesti kalalaevastiku liigne püügivõimsus, nii laevade, kalasadamate infrastruktuuri kui seadmete vananemine ning samuti kalatööstuse investeeringute puudujääk.

Euroopa Liidu rahaline tugi Eesti kalandusele on seetõttu väga teretulnud. Olgu selleks siis SAPARD-i vahendite abil tehtud investeeringud, mille kogumahuks on ligi 200 miljonit krooni, või kalanduse arendusrahastu miljonid, mida on olnud võimalik taotleda alates eelmisest aastast.

Ent Euroopa Liit tähendab ka uusi turge ja tihedamat konkurentsi. Eesti kohakala ostmise võimalusi on meie ettevõtjatelt uuritud näiteks sellises kauges riigis nagu Kasahstan. Kindlasti on avastamata võimalusi ka märksa lähematel turgudel.

Selleks, et kalurite ja kalatöötlejate tööd rohkem väärtustada ja tihedas konkurentsis edukalt toime tulla, on mitmeid võimalusi ja eeldusi. Kindlasti on vajalikud investeeringud tootearendusse ja turustamisse ning tootjate organisatsioonide aktiivne tegevus.

Tingimustes, kus kalavarud vähenevad, on oluline võimalus investeerida Euroopa Liidu kaasabil vesiviljelusse ja kalade veekogudesse taasasustamisse. Seeläbi kasvab vääriskalade hulk, mille järele on suurenev nõudlus.

Kasutamaks paremini ära Euroopa Liidu poolt pakutavaid arenguvõimalusi, peame ühise kalanduspoliitika teostamisel arvestama oma riigi eripära. Sõnastades ühiseid eesmärke ja tehes nende saavutamise nimel tõhusat koostööd, tuleks ühtaegu hoolt kanda selle eest, et säiliks rannakalandus, jätkuks majandusareng ja tõuseks kalandustootja elatustase.

Nüüd, mil Eesti on osalenud Euroopa Liidu ühisturul ja ühises kalanduspoliitikas enam kui aasta, on aeg teha vahekokkuvõtteid seni kogetust ja vahetada teavet tulevastest arengusuundadest. Seetõttu loodan, et tänane konverents pakub sisukat ja vastastikku kasulikku mõttevahetust. Nii võime saavutada tulemuse, mis ühest küljest võimaldab Euroopa Liidu kalanduspoliitikat rakendada vastavalt Eesti vajadustele ning teisest küljest annab sisendi selle poliitika kujundamisse tulevikus.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee