In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President võidupühal 23. juunil 2005 Paides
23.06.2005


Armsad kaasmaalased,
Ekstsellentsid,
kaitseväelased ja kaitseliitlased!

Meie rahva võidupüha on Võnnu lahingu aastapäeval, mil tähistame Eesti Vabadussõja üht suurimat võitu. Sel päeval tunnustame toonaste kangelaste kõrval ka oma kaasaegseid, kes on andnud meie rahvale vabaduse ja tuleviku-usu.

Tänuavaldused kuuluvad meie endi rahvuskaaslastele ja ka paljude teiste rahvaste esindajatele - meie sõpradele ja liitlastele kogu maailmast. Partnerite tähtsus eesmärkide saavutamisel leiab kinnitust nii kauges ajaloos kui ka tänapäeval.

Heitkem kasvõi pilk aega, mil eestlaste rahvusteadvus ei olnud veel kujunenud. Jüriöö ülestõus valitsejate ülekohtu vastu algas eestlastele edukalt ning laienes kiiresti Harjumaalt Läänemaale. Kui aga ülestõusnud jäid ilma siiasamasse Paidesse läbirääkimistele saabunud kuningatest ja ka liitlaste toetusest, oli tulemus traagiline.

Vabadussõda pakub õnneks vastupidise näite: võimalus toetuda liitlastele oli kindlasti üks tegureid, mis tagas Eestile võidu ja iseseisvuse. Ent mõlemal puhul sai määravaks eestlaste soov ise oma elu juhtida, maad valitseda ja vabaduse eest välja astuda.

Nüüdisajal on partnerite toetusel väga suur väärtus, sest maailm muutub üha "väiksemaks" ja samas ka polaarsemaks. Kuid määravaks jääb siiski iga rahva enda tahe ja üksmeel oma huve ja iseseisvust kaitsta.

Eesti väeüksused kaitsevad rahu maailma eri paikades, kus meie sõdurite oskused on kõrgelt hinnatud. Kahjuks ei ole osalemine rahuoperatsioonidel läinud kaotusteta: lisaks mitmele haavatule on Iraagis hukkunud kaks Eesti sõdurit. Meie kohus ja au on mälestada neid kui kangelasi.

Välisteenistuses on oluline roll ka Kaitseliidul. Harju malevlased on ligi aasta valvanud Eesti esindust Euroopa Liidu juures, üks Kaitseliidu rühm on aasta lõpus valmis minema esimesele iseseisvale missioonile Bosniasse. See näitab, et oma liitlaskohustuste täitmisel ei saa me arvestada üksnes professionaalsete sõduritega. Eesti riigi kohustuste täitmisele on kaasatud ka vabatahtlikud reservväelased ning see omakorda tähtsustab veelgi nende ettevalmistuse ja ajakohase väljaõppe vajalikkust.

Aasta NATO liikmesriigina on andnud selget tunnistust Eesti võimest olla oma liitlastele usaldus- ja võrdväärne partner. Tundes küll uhkust oma sõjaväelaste hea väljaõppe ja asjatundlikkuse üle, tuleb siiski ka kodutööd teha. Paraku oleme olukorras, kus osa meie üksustest on sunnitud keerukamaid laskeharjutusi läbi viima naaberriikides. Põhjuseks on lõputud ja seni tulemusteta vaidlused polügoonide üle.

Usaldusväärselt toimiva riigikaitse vundamendiks on nii inimeste, omavalitsuste kui kogu riigi kaitsevõime ja -tahe. Muuhulgas hõlmab see tingimuste loomist väljaõppeks ning oskuste lihvimiseks. Seejuures on polügoonid ja harjutusalad möödapääsmatu eeltingimus, millele peavad kohalikud omavalitsused ja riik samuti tähelepanu pöörama.

Paljud riigid määratlevad julgeolekuprobleeme parlamendis kinnitatava Valge Raamatu, kaitse- ja julgeolekustrateegia või muude dokumentidega. Seadustest tulenevaid riigikaitselisi ülesandeid on nii ministeeriumidel, eri ametkondadel kui omavalitsustel, sest julgeolek tänases maailmas hõlmab paljusid üksteisest sõltuvaid valdkondi. Nii tähtsustataksegi kaitsedimensiooni kõrval poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnakaitselisi tegureid.

Siit tulenevalt saab ilmseks tõsiasi, et riigi kaitsmine ei ole ainult kaitseväe ülesanne. See sõltub riigi kõigi struktuuride tõhusast koostoimest kogu ühiskonda hõlmavas tähenduses. Kuid sel on, nagu igasugusel tulemusrikkal koostööl, oma asendamatu väärtus ka riigi igapäevase toimimise seisukohalt.

Austatud kuulajad!

Võidupüha ei ole ainult paraad ja lahingukuulsuse meenutamine. Täna on kohane veel kord teadvustada, et Eesti on nüüdseks arengujärgus, kus meil on kohustus tegutseda nii oma riigi tuleviku kui ka Euroopa ja globaalsetes huvides. Eesti rahvuslikes huvides on turvaline maailm, edukas Euroopa, heanaaberlikud suhted riikide ja rahvaste vahel.

Euroopa Liidu suured lootused olid seotud tulevikukonvendiga. Seal sündinud põhiseaduslik lepe käsitleb põhjalikult ühenduse tulevast toimimist ja raamistab meie kontinendi arengusuunad. Edasises on aga tähelepanu alt välja jäänud inimene, kelle heaks neid kavasid tehti ning kes vajab arusaadavat teavet ja kindlust demokraatliku asjaajamise säilimises iseenda ja oma rahva jaoks.

Ehk poleks nüüd ülearune juriidiliste protseduuride taganttõukamise asemel hetkeks peatuda paljudele inimestele muret tegevate valupunktide juures ning rakendada rohkem jõupingutusi selgitusteks. Sedakaudu muutub Euroopa Liit avatumaks ja võime jõuda lahendusteni, mis tagavad rahvaste heaolu ning usalduse nii ühenduse kui ka üksteise vastu. Nii suureneb ka usk eri rahvaste identiteedi ja rahvuskultuuride säilimisse.

See võikski olla Eesti võidupüha-sõnum teistele rahvastele, kelle esindajaid on ka tänase paraadi rivis. Paljudele neist on kesksuvepäev samuti valguse ja vabaduse püha. Nii et kui viime siit Süda-Eestist jaanitule laiali kõikidesse maakondadesse, siis kujutlegem seda ületamas sümboolselt ka riigipiire. Pakkugem oma sõpradele rahutule ühendavat soojust.

Soovin teile kõigile ilusat võidupüha ning rõõmsat jaanipäeva!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee