In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President esines Euroopa Nõukogu tippkohtumisel
16.05.2005


President Arnold Rüütel osales Euroopa Nõukogu 3. tippkohtumisel VarssavisPresident Arnold Rüütel osales täna Varssavis alanud Euroopa Nõukogu 3. tippkohtumisel ning kohtus mitme riigi delegatsioonijuhtidega.

Eile õhtul tervitasid Varssavis töövisiidile saabunud Vabariigi Presidenti Eesti esindaja Euroopa Nõukogu juures Alar Streimann ja Eesti suursaadik Poolas Aivo Orav. Riigipea andis suursaadik Aivo Oravale üle Valgetähe IV klassi teenetemärgi panuse eest Eesti NATO-ga liitumise ettevalmistamisel.

Täna osales Vabariigi President Varssavi Kuningapalees toimunud pidulikul vastuvõtutseremoonial ja sellele järgnenud delegatsioonijuhtide kogunemisel. Tippkohtumise kavas oli täna kaks istungit: "Ühtsus - Euroopa väärtused" ("Unity - European values") ning "Euroopa ühiskonna väljakutsed" ("Challenges for the European Society"). Poola Vabariigi peaminister Marek Belka andis delegatsioonidele lõunasöögi. Teisel istungil esines president Rüütel pikema sõnavõtuga, milles tutvustas Eesti seisukohti tippkohtumisel.

Oma kõnes rõhutas Eesti riigipea Euroopa Nõukogu juba üle poole sajandi kestnud rolli euroopalike väärtuste kaitsjana ning tegutsemisel ühtsema, demokraatlikuma ja vabama Euroopa nimel. "Püüdleme ju kõik selle poole, et vabadus, demokraatia, inimõiguste tunnustamine ja õigusriigi põhimõtted saaksid kindlustama riikide alustugesid. Euroopalike väärtuste kinnistumisele demokraatliku kultuuri juurdumise aeganõudvas protsessis peab Euroopa Nõukogu kindlalt toeks olema," sõnas Vabariigi President.

Samas ei ole president Rüütli sõnul kõik arengud Euroopas viimastel aastatel olnud positiivsed. Eesti riigipea tõi esile mured, mis seonduvad olukorraga Valgevenes, Transnistria kriisiga Moldovas ning globaalsete julgeolekuriskide lisandumisega - Madridis ja Beslanis aset leidnud terrorirünnakute näitel. "Äärmiselt oluline on meie poliitikate ja seisukohtade väärtuspõhisus. Demokraatia leviku tagamiseks ei tohi riikidevaheline suhtlus põhineda kitsastel majanduslikel huvidel," toonitas seejuures Vabariigi President.

President Rüütel kõneles ka Teise maailmasõja lõppemise erinevustest Lääne- ja Ida-Euroopa rahvaste jaoks, samuti vajadusest leppida ja tõusta minevikust kõrgemale. "Vaba ja demokraatlik Euroopa ei saa tugineda poolikule tõele - Euroopa tegeliku ühtsuse saavutamiseks on vajalik ka kõigi totalitaarsete režiimide kuritegude hukkamõist ning minevikus toimunu tunnistamine kõigi poolt. Toonitan, see kõik peab toimuma ühise tuleviku nimel, avades uusi horisonte maailmajao arenguks - meie kõigi arenguks," kõneles Vabariigi President.

Rääkides Euroopa Nõukogu edasisest arengust, pidas Eesti riigipea vajalikuks jõudude koondamist tegevustele, milles organisatsiooni tulemuslikkus on aja jooksul tõestamist leidnud, ning loobumist vähem olulisest. "Säilima peab see, mis teeb Euroopa Nõukogust tugeva organisatsiooni - kõigi Euroopa riikide esindatus, ennetav tegevus, ühtsete normide, standardite ja hindamiskriteeriumide väljatöötamine. Inimõiguste konventsiooni ja inimõiguste kohtu tõhus toimimine on ülimalt oluline demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi tagamiseks. Selleks on vajalik ka kohtu ressursside suurendamine. Kindlasti peaks Euroopa Nõukogu edaspidi käsitlema ka põlisrahvaste olukorraga seotud küsimusi," sõnas Vabariigi President.

President Rüütlil olid täna kahepoolsed kohtumised tippkohtumisel osalevate Makedoonia, Hispaania, Slovakkia ja Austria delegatsioonijuhtidega.

Makedoonia president Branko Crvenkovski tutvustas kohtumisel oma riigi püüdlusi Euroopa Liidu ja NATO liikmestaatuse saavutamise suunal. Samuti oli kõneaineks riigi nime küsimus, mille suhtes naaberriik Kreeka on eriarvamusel juba alates endise föderatiivse Jugoslaavia riigi lagunemisest. President Crvenkovski sõnul pooldavad riigi põhiseaduslikku nimekuju "Makedoonia Vabariik" ÜRO-s 109 liikmesriiki, sealhulgas kolm riiki ÜRO Julgeolekunõukogu viiest alalisest liikmest - USA, Venemaa ja Hiina. Eesti riigipea sõnul on arusaadav, et seni ÜRO soovitusel kasutusel olev nimekuju "Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia" (FYROM), mida kasutab ka Euroopa Liit, on siiski ajutine lahendus ning et loodetavasti on võimalik saavutada koos Kreekaga heal tahtel rajanev kokkulepe, mis rahuldaks kõiki osapooli. Ka president Crvenkovski rõhutas, et Kreekaga heade suhete saavutamine on nende jaoks oluline. Kaks presidenti rääkisid veel riikidevahelise koostöö arendamisest erinevates valkondades ning Eesti reformikogemuste tutvustamisest Makedoonias. President Rüütel avaldas lootust, et selles osas saab palju kaasa aidata kohtumisel juures viibinud Varssavis resideeriv Eesti suursaadik Makedoonias Aivo Orav, kes paar kuud tagasi president Crvenkovskile oma volikirjad üle andis.

Hispaania välisminister Miguel Angel Moratinos ütles kohtumisel president Rüütlile, et hindab Eesti ja teiste Balti riikide rolli Euroopa Liidus oluliseks. Ühtlasi soovib Hispaania edasi arendada kahepoolseid suhteid. Käsitledes edaspidiseid võimalusi koostöö tihendamiseks, nimetas president Rüütel muuhulgas Eesti sadamate tugevat arengupotentsiaali, Euroopa Liidu kontekstis aga Eesti jaoks olulise teemana naabruspoliitika kujundamist. Sellealase tegevuse koordineerimist ning Euroopa Liidu tegevust oma piiride kaitsmisel ja stabiilsuse kindlustamisel pidas tähtsaks ka Hispaania välisminister. Veel kõneldi kohtumisel Euroopa Liidu finantsperspektiivist, väljendades vastastikust mõistmist teineteise sellealaste seisukohtade osas.

President Arnold Rüütel kohtus Euroopa Nõukogu 3. tippkohtumisel Slovakkia presidendi Ivan Gašparovič'igaKohtumisel Slovakkia presidendi Ivan Gašparovič'iga kõneldi eeskätt kahepoolse majanduskoostöö arendamisest, millele loodetavasti aitab kaasa oktoobrikuus toimuv Slovakkia presidendi visiit Eestisse koos äridelegatsiooniga. Riigipead väljendasid vastastikust huvi, et tulevikus võiks teoks saada Eesti-Slovakkia ühised äriprojektid, mille edenemisele aitaks kaasa ka Via Baltica arendamine. Kaks presidenti rääkisid veel Euroopa Liidu põhiseaduslikust leppest, mille Slovakkia parlament hiljuti ratifitseeris.

Kohtumisel Austria presidendi Heinz Fischer'iga kõneldi Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe ratifitseerimise hetkeseisust. President Rüütel rääkis ka 9. mail Moskva pidustustel mitteosalemise põhjustest. Eesti riigipea rõhutas, et soovides Venemaa demokratiseerumisele kaasa aidata, peab Eesti oluliseks aktiivset naabruspoliitikat ning Venemaa suunal ühtse Euroopa Liidu välispoliitika teostamist. President Fischer nõustus selle seisukohaga.

Tippkohtumise raames on president Rüütel suhelnud lühidalt veel mitme riigi delegatsiooni juhtidega, sealhulgas Venemaa välisministri Sergei Lavroviga. Eesti riigipea toonitas sellel lühikesel ad hoc kohtumisel Eesti-poolset siirast tahet Venemaaga koostöösuhete tihendamiseks ning kordas Eesti varasemat ettepanekut Venemaale valitsustevahelise komisjoni töö taaskäivitamiseks.

Täna hilisõhtul osaleb president Rüütel veel Poola Vabariigi presidendi Aleksander Kwasniewski õhtusöögil delegatsioonijuhtidele, seejärel on Eesti riigipeal kahepoolne kohtumine Hollandi peaministri Jan Peter Balkenendega. Vabariigi President saabub töövisiidilt tagasi Eestisse teisipäeva pärastlõunal.

Euroopa Nõukogu on 1949. aastal asutatud poliitiline orgasnisatsioon, millesse kuulub 46 liikmesriiki ning mille põhieesmärgiks on kaitsta ning tugevdada demokraatiat ja inimõigusi. Organisatsiooni peakorter on Strasbourgis. Eesti sai Euroopa Nõukogu liikmeks 14. mail 1993. Enne tänavust tippkohtumist Varssavis on tippkohtumised toimunud 1993. aastal Viinis ja 1997. aastal Strasbourgis.


Presidendi kantselei avalike suhete talitus
Kadriorus 16. mail 2005


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee