In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Euroopa Nõukogu 3. tippkohtumisel Varssavis, 16. mail 2005
16.05.2005


Austatud eesistuja,
kolleegid,
head kuulajad!

Lubage mul esmalt avaldada tunnustust Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee senise eesistujamaa ja meie võõrustaja Poola tänuväärsele tööle! Samuti soovin edu järgmisele eesistujamaale Portugalile!

Rohkem kui pool sajandit on Euroopa Nõukogu olnud euroopalike väärtuste kaitsja ning tegutsenud ühtsema, demokraatlikuma ja vabama Euroopa nimel. 1949. aastal, mil Euroopa Nõukogu loodi, kuulus sellesse kümme Lääne-Euroopa riiki. Täna võime rõõmuga tõdeda, et nii Euroopa Nõukogu kui ka Euroopa ise on suuresti muutunud. Enam ei eksisteeri Euroopat jaganud eraldusjooni. Mõistetel "Lääne-" ja "Ida-Euroopa" on üha enam vaid geograafiline tähendus. Kommunistlike režiimide lagunemine 1980.-ndate aastate lõpus on andnud paljudele Euroopa rahvastele kauaoodatud võimaluse taastada oma koht demokraatlikus Euroopas. Pool sajandit Nõukogude Liidu poolt okupeeritud olnud Eesti oskab hästi hinnata ühtse ja vaba Euroopa väärtust.

Käesolev, kolmas Euroopa Nõukogu tippkohtumine leiab sarnaselt eelmistega aset Euroopa jaoks tähenduslikul ajal. Varasemad kohtumised - 1993. aastal Viinis ja 1997. aastal Strasbourgis - toimusid samuti pärast suuri murranguid Euroopas. Täna saame väita, et Euroopa on teinud suure arengu ühtsuse suunas ka viimasest tippkohtumisest möödunud tosina aasta jooksul. Selle ilmekaks tõendiks on 25 liikmesriigiga ning jätkuvalt laienev Euroopa Liit. "Oranži revolutsioonina" tuntuks saanud protsessid Ukrainas ning "Rooside revolutsioon" Gruusias on rõõmustavad näited euroopalike väärtuste jätkuvast levikust. Püüdleme ju kõik selle poole, et vabadus, demokraatia, inimõiguste tunnustamine ja õigusriigi põhimõtted saaksid kindlustama riikide alustugesid. Euroopalike väärtuste kinnistumisele demokraatliku kultuuri juurdumise aeganõudvas protsessis peab Euroopa Nõukogu kindlalt toeks olema.

Head kuulajad!

Ometi ei ole kõik arengud Euroopas viimastel aastatel olnud positiivsed. Muret valmistab olukord Valgevenes, seda eriti läinudaastaste valimiste valguses. Moldova arengut takistab jätkuvalt Transnistria kriis. Samuti peame arvestama, et julgeolekuriske on viimastel aastatel maailmas lisandunud, ning Euroopa ei ole seejuures erand. Terrorirünnakud Madridis möödunud aasta märtsis ja Beslanis septembris olid selle traagiliseks tõendiks.

Nende arengute valguses on oluline jätkata jõupingutusi demokraatia ja euroopalike väärtuste kaitsmisel. Pea kõiki Euroopa riike hõlmaval Euroopa Nõukogul on siinkohal unikaalne roll, aga seejuures on vältimatu Euroopa Nõukogu tihe koostöö OSCE ja Euroopa Liiduga. Äärmiselt oluline on meie poliitikate ja seisukohtade väärtuspõhisus. Demokraatia leviku tagamiseks ei tohi riikidevaheline suhtlus põhineda kitsastel majanduslikel huvidel.

Soovin rõhutada, et Euroopa ühtsuse aluseks ei ole siiski vaid demokraatlike väärtuste ja õigusriigi põhimõtete levik ning elatustaseme ühtlustumine. Möödunud sajand oli Euroopa jaoks kahjuks suurte ja hävituslike vastasseisude sajand. Äsja möödus kuuskümmend aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal. Kui Lääne-Euroopale tähendas see rahu, koostööd ja jõukust, siis Ida-Euroopale on 1945. aastal kahetine tähendus. Ohvriterohkeim ja laastavaim sõda inimkonna ajaloos lõppes Ida-Euroopa rahvaste jaoks ühe totalitaarse režiimi asendumisega teisega enam kui pooleks sajandiks. Näiteks Eesti kaotas nõukogude režiimi esimesel aastakümnel rahu tingimustes palju rohkem inimesi kui eestlasi sõjakeerises hukkus.

Loomulikult on meil kõigil vaja leppida ja tõusta minevikust kõrgemale. Aga seda on võimalik teha vaid siis, kui julgeme sellele minevikule silma vaadata, kui suudame ja tahame seada jalule ajaloolise tõe. Vaba ja demokraatlik Euroopa ei saa tugineda poolikule tõele - Euroopa tegeliku ühtsuse saavutamiseks on vajalik ka kõigi totalitaarsete režiimide kuritegude hukkamõist ning minevikus toimunu tunnistamine kõigi poolt. Toonitan, see kõik peab toimuma ühise tuleviku nimel, avades uusi horisonte maailmajao arenguks - meie kõigi arenguks.

Head kuulajad!

Tuleksin lõpetuseks tagasi Euroopa Nõukogu rolli ja edasise arengu juurde. Nüüdseks 46-liikmesriigiline Euroopa Nõukogu on enam kui 50 aasta jooksul andnud oma hindamatu panuse euroopalike väärtuste kaitsmisse. Käesoleval tippkohtumisel peame aga selge pilguga vaatama ka tulevikku. Selle kohtumise tulemusena vastuvõetav poliitiline deklaratsioon ja tegevusplaan peavad seadma paika Euroopa Nõukogu edasised sihid, täpsustama ja tõhustama selle rolli Euroopas ning kogu maailmas, 21. sajandi uutes oludes.

Euroopa Nõukogu peab edaspidi suutma koondada oma jõud tegevustele, milles organisatsiooni tulemuslikkus on aja jooksul tõestamist leidnud. On oluline, et Euroopa Nõukogu edasine areng oleks paindlik ja vastaks liikmesriikide ees seisvate probleemide lahendamisele. Loobumine mõningatest vähem olulistest tegevustest võimaldab tõsta organisatsiooni hajunud võimekust, võttes arvesse kiiresti areneva Euroopa vajadusi. Säilima peab see, mis teeb Euroopa Nõukogust tugeva organisatsiooni - kõigi Euroopa riikide esindatus, ennetav tegevus, ühtsete normide, standardite ja hindamiskriteeriumide väljatöötamine. Inimõiguste konventsiooni ja inimõiguste kohtu tõhus toimimine on ülimalt oluline demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi tagamiseks. Selleks on vajalik ka kohtu ressursside suurendamine. Kindlasti peaks Euroopa Nõukogu edaspidi käsitlema ka põlisrahvaste olukorraga seotud küsimusi.

Eesti tervitab muuhulgas Euroopa Nõukogu suundaandvat tööd infotehnoloogia laialdaseks rakendamiseks demokraatlike reformide kiirendamise huvides. Eestil on selles valdkonnas omalt poolt pakkuda rohkesti väärtuslikke kogemusi ning mul on heameel tõdeda, et meie asjatundjad on sellesse töösse ka aktiivselt kaasatud.

Tänan tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee