In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Balti Riikide Nõukogu asutamise 15. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi avamisel 13. mail 2005 Tallinnas
13.05.2005


Hea kolleeg Anatolijs Gorbunovs,
austatud külalised Leedust ja Lätist!
Lugupeetavad konverentsist osavõtjad!

Iga rahva ja riigi ajaloos on sündmusi, mille tähendus saab selgeks alles aastate möödudes. Nii ei oska me ilmselt veel täna igakülgselt hinnata, mida on andnud meile aasta Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina. Samas on hea meel tõdeda, et iseseisvuse taastamise järgsed saavutused on muutunud loomulikuks osaks meie igapäevaelus ja elulaadis.

Iga aastaga kaugeneme me ajast, mil totalitaarriigi raudne haare nõrgenes ja me suutsime end vabastada pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioonist. Seda aega ei lase unustada nende poliitikute avaldused, kes soovivad ajaloolise tõe vastandada taastärkavate suurriiklike ambitsioonidega.

Sellised mõttekäigud peaksid tekitama ohutunde kõigis, ennekõike aga neis, kes osalesid sündmustes, mille tulemusena taastasid paljud rahvad oma vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Nad pidid olema leidlikud ja järjekindlad, et kasutada selleks iga pisimatki võimalust.

Tavatsetakse öelda, et ajalugu on hea õpetaja, kuid sageli on tal halvad õpilased. Eeskätt puudutab see lähiajalugu, mille terviklikku käsitlust ei ole võimaldanud luua uued päevapoliitilised ülesanded. Siiski on tavaks teha tagasivaade lähiajalukku seoses tähtpäevadega. Kuna käesoleval ja järgmisel aastal möödub 15 aastat sündmustest, millel on oluline koht ja tähendus kõigi kolme Balti riigi taasiseseisvumise protsessis, oleme kavandanud mitmeid ühiseid arutelusid ka lähiajaloo teemadel.

Eeldame, et aeg, mis meid nendest sündmustest lahutab, on piisavalt pikk selleks, et eraldada tulevikusuundumusi kandev ajalookogemus emotsionaalsest taustsüsteemist. Usun, et selliste aruteludega taastatakse ka mitmed juba ununenud faktid, mis aitavad mõtestada möödunud 15-aastast ajalooetappi tervikuna.

Balti riikide iseseisvuse taastamine oli kolme väikerahva sihikindluse ja targa võitluse tulemus. See tugines kahe maailmasõja vahelisest ajast pärit omariikluse kogemusele ning rahvuslikult meelestatud inimeste ühiskondlikule aktiivsusele. Edu pandiks sai samm-sammult läbimõeldud tegutsemine legaalsete struktuuride kaudu.

Lisaks võimendas Leedu, Läti ja Eesti ühine tegutsemine kolmekordselt meie rahvaste sõnumi maailmale, kolmekordistas jõu ja võimaldas ühel rahval arvestada igas olukorras vähemalt kahe liitlasega. Unikaalne Balti kett 1989. aastal jõudis maailma kui võimas sõnum kolme rahva vabaduspüüdlusest.

Koostöö eeldas ka ühist mõttetööd, kogemuste ja informatsiooni vahetamist, lähtumist läbiarutatud ja kooskõlastatud positsioonidelt. Seetõttu pidasime 1990. aastal vajalikuks renoveerida Eesti, Läti ja Leedu vahel 12. septembril 1934. aastal sõlmitud üksmeele ja koostöö lepingu, mis oli õigusvastaselt katkestatud 1940. aastal.

Lähtudes tollasest poliitilisest situatsioonist ja kujunenud tingimustest, täiustati lepingus toodud vastastikuste sidemete mehhanismi ning 12. mail 1990 moodustati Balti Riikide Nõukogu, et kaasa aidata kolme vabariigi iseseisvuse täielikule taastamisele. Balti Riikide Nõukogu koostööorgani - volitatud delegatsioonide kohtumine võimaldas kiirete arenguprotsesside käigus paindlikult koordineerida nii riigi kõrgemate ametiisikute kui ka seadusandliku ja täidesaatva võimu tegevust.

Uuenenud, kuid ajaloolist traditsiooni kandva Balti riikide koostöö sünnile aitasid kaasa minu tollased head kolleegid Vytautas Landsbergis, kes kahjuks töö tõttu Euroopa Parlamendis ei saanud sõita Tallinnasse, ja austatud Anatolijs Gorbunovs, kes tänasel konverentsil osaleb.

Võime kindlalt öelda, et osa tagasivõidetud iseseisvuse hinnast sisaldub Balti Riikide Nõukogu sihikindlas ja tulemuslikus tegutsemises. Tahan ka märkida, et nõukogul oli oma osa Balti riikide koostöö taastamisel teiste Euroopa riikide ja nende ühendustega. Tema initsiatiivil ellu kutsutud erinevad koostöövormid said aluseks Balti riikide tegevusele ka tänases Euroopa Liidus.

Ajalookogemuse väärtus avaldub vaid siis, kui see annab tuge tegutsemiseks tänases päevas ning tulevikusihtide püstitamisel. Hinnates möödunud viitteist aastat, võib tõdeda, et ajalool oleks nagu kaks erinevat kiirust. Üht tunneme seoses oma arenguga Euroopa Liidus ning koostöö arendamisel demokraatlikke väärtusi austavate rahvaste ja riikidega.

Teisalt, oodates Venemaalt meie ühise ajaloo ausat käsitlust, tundub aeg kulgevat aeglasemalt. Hinnangud neljakümnendatel aastatel Balti riikides toimunule, samuti meie riikide osalemisele NATO-s, alusetud süüdistused vene keelt kõnelevate rahvaste õiguste piiramistest on võrreldavad 15 ja rohkem aastat tagasi kõlanud seisukohtadega.

Seoses sel nädalal Moskvas toimunud pidustustega ning neile eelnenud mõtteavalduste taustal on suurele osale maailmast saanud selgeks, et Balti riikide jaoks ei lõppenud Teine maailmasõda 60 aastat tagasi. Seda sõnumit viisid Balti riigid maailma erineval viisil ning see leidis ka jõulist vastukaja. Viimast tõendas ilmekalt president Bushi kõne Riias, arutelud USA Kongressis ja Euroopa Parlamendis ning kajastused maailma ajakirjanduses.

15 aastat tagasi märgiti Balti riikide üksmeele ja koostöö deklaratsiooni allakirjutanud ülemnõukogude esimeeste kohtumise kommünikees: Balti riigid käsitlevad enda naasmist maailmapoliitikasse sammuna rahvusvahelise usalduse, julgeoleku ja ühistöö tugevnemiseks. Täna võime tõdeda, et oleme möödunud ajaga liikunud otsustavalt tookord seatud tähiste suunas. Edasisteks sammudeks soovin meile kõigile edu, koostööd ja üksmeelt!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee