In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Euroopa päeval 9. mail 2005 Kadriorus
09.05.2005


Austatud ministrid,
Ekstsellentsid,
armsad Eestimaa inimesed!

Täna on Euroopa päev, mil me tunneme rõõmu rahumeelse arengu ja tiheneva koostöö üle oma kontinendil. Eile oli emadepäev - armastuse ja kodusoojuse püha väga paljudes maailma peredes. Nii eilne kui tänane on leppimise päev, mil me püüame ületada viimasest suurest sõjast jäänud eraldusjooni ning saavutada suuremat üksmeelt rahvaste ja inimeste vahel.

Iga pere, iga rahvas ja maailmajagu ihkab rahu ja seda tagavat üksmeelt. 55 aastat tagasi Prantsusmaa välisministri Robert Schumani tehtud ettepanek on kandnud õnneks head vilja ning sellest on kasvanud tänane Euroopa Liit.

Sõnastades Euroopa riikide rahumeelse ja tiheda koostöö mõtte, sai Robert Schumanist teenäitaja. Tema sõnum aitas Euroopa rahvastel taastada elujõu, aga sellest sai ka ajalooline algatus, mis on aidanud kogu tsivilisatsiooni ja maailma.

Meenutame, et selle ettepaneku kõlades oli Euroopa veel varemeis ja miljoneid inimesi kaotanud rahvad valusas leinas. Kuid see ajalooline algatus aitas ületada vastasseisu ning avada rahu ja tuleviku nimel ajaloos uue lehekülje - Euroopa rahvaste koostöö ajastu.

Nüüd, kui ÜRO Peaassamblee on kutsunud tähistama 8. ja 9. maid leppimise ja sõjaohvrite mälestusajana, teeb Euroopa seda ühiselt.

Eesti riik ei osalenud maailmasõjas, kuid maksis ometi ränka hinda. 1940. aasta suvel kaotasime oma iseseisvuse kahe totalitaarse suurriigi salasobingu ja Euroopa vägivaldse jagamise tulemusel. Sada tuhat Eesti meest sunniti selle sõja erinevatel pooltel ja võõrastes mundrites sõdima. Kümned tuhanded langesid rindel, kümneid tuhandeid viisid võõrvõimud vägivaldselt kodudest ja paljud neist ei jõudnud enam kunagi tagasi.

Inimohvrid, riigikaotus, vaimne ja füüsiline represseerimine on meie rahva ajaloo suurim tragöödia, millest jäänud haavad paranevad visalt. Seda ei tarvitse olla kerge mõista, sest erinevalt Lääne-Euroopast ei toonud 60 aasta tagune kevad meie rahvale tagasi vabadust.

Ehk just seetõttu, et oleme nii kaua olnud võõrvõimudest allasurutud rahvas ja vabadust ihalenud, oskame ka hinnata seda võitu, mille saavutasid liitlasväed natside vägivallavõimu üle. Me mälestame sügava austusega sõjas hukkunuid ning tunneme koos teiste rahvastega rõõmu vabaduse ja koostöö üle Euroopas.

Eesti on valmis dialoogiks ning soovib häid ja sõbralikke suhteid kõigi rahvastega. Oleme seda korduvalt väljendanud ning ulatame ka täna, Euroopa päeval, sõbrakäe kõigile, kes on valmis seda vastu võtma. See on parim viis avaldada austust sõjaohvritele ja vaadata tulevikku.

Rahu on hindamatu. Me näeme ja mõistame seda iga pisiasja kaudu oma lähiümbruses, rääkimata meie maailmajao üldisest edenemisest. Nädal tagasi möödus aasta Euroopa Liidu ajaloo suurimast laienemisest. See tähendas Eestile suurte ajalooliste sihtide saavutamist ning võimalust olla kõiges koos teiste Euroopa rahvastega.

Kanname nüüd kohustust vastutada üheskoos 25 Euroopa Liidu liikmesriigiga meie kontinendi käekäigu eest. Ent kas oleme selle aasta jooksul ka hakanud tajuma oma vastutust ja mõtlema sellele, mida me Euroopa Liidu kodanikena peaksime tegema teisiti kui seni? Arvan, et me ei ole neid küsimusi endale kuigi sageli esitanud, saati siis vastanud.

Anton Hansen Tammsaare on julgustanud me rahvast ikka edasi püüdma, unistama ja lootma. Ta kirjutas ligi sada aastat tagasi: ''Halb, kui igasugused unistused kaovad, see tähendaks väsimust, loidust, ükskõiksust.'' Ent see tähendaks ka allaandmist ja kaotajaks jäämist. Sest küllap tänu sellelegi, et me julgesime unistada, saavutasime me oma riigi ja taastasime selle pärast kõiki katsumusi.

Nüüd oleme koos sõprade ja mõttekaaslastega valmis uuteks ühisteks pingutusteks turvalisema ja rikkama elu nimel. Tänasel Euroopa päeval soovime kõigile rahvastele paremat üksteisemõistmist, mitmekülgsemat koostööd ja suuremat kindlust tuleviku ees.

Soovin, et tänavune mai oleks uute ühiste lootuste ja eesmärkide seadmise aeg. Head ühist pidupäeva, Euroopa!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee