In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu 5. ühisistungi avamisel 28. aprillil 2005 Pärnus
28.04.2005


Austatud eesistujad,
Ekstsellentsid,
lugupeetud osavõtjad!

Mul on hea meel, et saan tervitada traditsioone kandva Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu viiendast ühisistungist osavõtjaid Eesti suvepealinnas Pärnus. Põhjusi tänaseks kokkusaamiseks on mitu. Esmalt tahan meenutada üht ajaloolist tähtsündmust Balti riikide koostöös, millest peatselt möödub 15 aastat.

12. mail 1990. aastal uuendasime Tallinnas koos kolleegide Vytautas Landsbergise ja Anatolijs Gorbunovsiga Eesti, Läti ja Leedu vahelise koostöölepingu ja deklaratsiooni, mis oli sõlmitud 12. septembril 1934 ning oli õigusvastaselt katkestatud 1940. aastal.

Lähtudes 1990. aasta poliitilisest situatsioonist ja tolleks ajaks kujunenud tingimustest, pidasime vajalikuks täiustada lepingus toodud riikidevaheliste vastastikuste sidemete mehhanismi. Vastuvõetud ühisdeklaratsiooni alusel moodustati Balti Riikide Nõukogu.

Hinnates Balti Riikide Nõukogu tähtsust tollaste sündmuste kontekstis, võib tõdeda, et tema kanda oli oluline roll kõigi kolme riigi täieliku iseseisvuse taastamisel ja demokraatlike arengusuundumuste kindlustamisel. Nõukogu täitis ka tähtsat osa Balti riikide koostöö taastamisel Euroopa riikide ja nende ühendustega, samuti Põhjamaade Nõukoguga.

Võib täie kindlusega väita, et Balti Riikide Nõukogu ja tema initsiatiivil ellu kutsutud erinevad koostöövormid olid murrangulistel aastatel kolme Balti riigi jaoks väga olulised. Oleme kavandanud ühiselt analüüsida Balti Riikide Nõukogu tegevust järgmisel kuul toimuval seminaril, mistõttu ma praegu ei peatuks pikemaks tagasivaateks ajalukku.

Pean vajalikuks rõhutada vaid seda, et 15 aastat tagasi Balti riikide koostööd kavandades ei seatud eesmärgiks ainult ühist tegutsemist minevikupärandist vabanemisel, vaid see koostöö kandis endas ja toetas ka meie riikide tulevikusuundumusi ja arenguid. Seega oleks ennatlik käsitleda selle perioodi koostööd kui ajaloo lühiepisoodi. Pigem võib selles näha väärtust, mis praegustes uutes oludes, kui Balti riigid kuuluvad Euroopa Liitu ja NATO-sse, vajab ajakohast mõtestamist ja rakenduslikku edasiarendamist.

Just selles näen ka täna ja homme toimuva Balti- ja Põhjamaade koostööfoorumi teist olulist tähendust. Siin arutusele tulevad teemad keskenduvad küsimustele, millele lahenduste leidmine on mõeldav vaid hästi toimivate riikidevaheliste koostöövormide olemasolu korral. Globaliseeruva maailma väljakutsed ei ole tänapäeval jõukohased üksikutele riikidele, seda enam väikestele riikidele. See eeldab iga üksiku riigi arenguhuvide mõõdistamist regionaalses mõõtkavas ja sellest lähtuvat piirkondlikku koostööd.

Balti- ja Põhjamaade vahel on olemas kõik eeldused edukaks koostööks. Meie riikidel kattuvad paljuski välispoliitilised huvid, toimub ulatuslik majanduskoostöö ja kaubavahetus ning mitmekesisemaks muutuvad kontaktid teaduse-, hariduse- ja kultuurialases koostöös. Ühist vastutust kanname meid ümbritseva Läänemere keskkonnaseisundi eest.

Eesti jaoks muudab Balti- ja Põhjamaade koostöö loomulikuks ja vältimatuks ulatuslik majanduslik lõimumine. Eesti ekspordist üle 58% ja impordist ligi pool on seotud Põhja- ja Baltimaadega. Kolmveerand investeeringutest pärineb neist riikidest ning üle kolmveerandi Eesti investeeringutest suundub nendesse riikidesse.

Oluline on ka see, et Balti- ja Põhjamaad on traditsiooniliselt tihedate omavaheliste kultuurikontaktide ja sotsiaalsete suhete piirkond. See on ka kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö loomulik areaal.

Kõik need eeldused Balti- ja Põhjamaade regiooni tihedamaks lõimumiseks ootavad eelkõige poliitikutelt loovat ja leidlikku visiooni, mis aitaksid kujundada soodsaid tingimusi koostööks ning ka vastaksid kiiresti muutuva rahvusvahelise keskkonna vajadustele ja võimalustele.

Tunnistagem, et nii Balti riikide suhted kui ka koostöö Põhjamaadega on üle elanud teatud keerukusi. Balti riikide pürgimine Euroopa Liitu ja NATO-sse muutis mõnede meie poliitikute arusaamad riikidevahelisest koostööst liialt kitsaks ja ühemõõtmeliseks.

Usun, et täna algav ühisistung kujuneb viljakaks ja värskendavaks ning meie riikide ühistest huvidest kantud tulevaste võimaluste analüüsiks. Loodetavasti tekivad selle tulemusena ka head eeldused uute ja paindlike koostöövormide tekkeks. Soovin teile viljakat mõttetööd!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee