In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President märtsiküüditamise aastapäeval 25. märtsil 2005 Linda kuju juures
25.03.2005


Austatud kaasmaalased!


Palun mälestagem vaikusehetkega kõiki küüditamiste ohvreid.

Kui kogu kristlik maailm valmistub ülestõusmispühaks, on meie mõtted ühtaegu tänase Suure Reede ja 56 aastat tagasi toimunu juures. Aeg ei ole rahva mälust kustutanud süütult kannatanute ja nende lähedaste valu. Kuid me teame, et kannatuste järel tärkab taas lootus õnnelikumale homsele.

1949. aasta märtsiküüditamise külmadel öödel kisti oma kodudest 20 000 meie kaasmaalast. Neist ligi kolmveerand olid naised, lapsed ja vanurid, kel polnud mingit süüd ühegi riigi ega õiguskorra ees. Ent see ei olnud esimene ega jäänud ka viimaseks vägivallaaktiks meie rahva vastu. Peresid ja kodusid hävitanud küüditamiste tagajärjed jäävad mõjutama veel mitmeid põlvkondi ka pärast meid.

Uurijad hindavad Eesti inimkaotuste suurust Teise maailmasõja ajal ja järel toime pandud repressioonide tõttu kuni viiendikuni kogu rahvast. Sarnane saatus oli meie naabritel, mille tagajärjel on Eesti ja Läti ainsad riigid Euroopas, kus tänane põlisrahva arv on väiksem kui 20. sajandi alguses. Eestlaste kannatusi jagasid ka mitmete teiste rahvuste esindajad, kes Eestimaad oma koduks pidasid. See on meie ajalugu, mida me peame tundma.

Eesti ei taha vastasseisu ei siin Läänemere ääres ega kaugemal. Me soovime, et kaoksid pinged riikide suhetes ning lõppeks vale ja vägivald. Seepärast räägime ka ausalt oma ajaloost ja kaitseme demokraatia põhimõtteid, millega ei käi kokku vägivalla talumine ei oma riigis ega ka mujal.

Demokraatia tähendab inimese loovate õiguste kaitsmist ja arendamist. Niisuguse tee valis Eesti rahvas 1918. aastal. Oleme maksnud selle eest väga kõrget hinda, kuid jääme tookordsele valikule truuks.

Truudus on alati ülev. Me seisame teiega kohas, kus mälestusmärk Lindale sümboliseerib truudust. Siin, Toompea jalamil, saavad kokku minevik ja tulevik, võim ja rahvas, ema ja järelkasv, kodu ja maailm. Mulle ja meie perele on see alati andnud jõudu. Riik ei ole sõimata ega vabadus pilgata. Riik on luua, vabadus kaitsta. Olen kindel, et see on meile jõukohane.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee