In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konverentsil 26. jaanuaril 2005 Tallinnas
26.01.2005


Austatud ettevõtjad,
daamid ja härrad!

On tõsiasi, et Eesti majandus jääb oma arengutaseme poolest mitmel põhjusel Põhja- ja Lääne-Euroopa majandustest maha. Minu meelest peame seda aga käsitama mitte niivõrd probleemi kui võimalusena. Meil on võimalus teha arenguhüpe, investeerides uuema põlvkonna tehnoloogiasse. Me võime õppida teiste kogemustest ja teha ise paremini.

Tõsi - nende soovituste elluviimisel tekib hulganisti probleeme. Üheks laialt kajastatud kitsaskohaks on inimeste kvalifikatsiooni ja ideede nappus. Mul ei ole pakkuda kiireid lahendusi, küll aga üks tähelepanek. Oma ametiaja jooksul olen külastanud mitmeid kiirelt arenevaid firmasid. Nende ühine omadus näib olevat see, et töötajad arenevad koos ettevõttega.

Väikestel ja keskmistel ettevõtetel on rahva heaolu suurendamisel oluline roll. Majandus peab olema nagu pajuvits, mis raskuse all paindub, aga ei murdu. Ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ongi need kiud, mis selle vitsa tugeva ja paindlikuna hoiavad.

Ühtaegu on need olulised tööandjad nii linnas kui maal. Maal ja väikelinnades määravad just sellised ettevõtted asula elujõu. Tihti on väikefirmad pereettevõtted, kus lapsed omandavad vanemate kõrval tööharjumuse ja ettevõtlusjulguse.

Eesti inimeste ettevõtlikkus on rahvuslik rikkus, mis on minu jaoks tihedalt seotud väikeettevõtlusega. Väikeste firmade loomisega algas eraettevõtlus Eestis juba enne iseseisvuse taastamist. Hea idee, pealehakkamise ja minimaalsete investeeringutega teenis ettevõtja tolleaegsete palgatöötajatega võrreldes suhteliselt head tulu.

Tänapäeval see erinevus enam nii suur ei ole või saab väikese ettevõtte omanik ja juht tihtipeale ka vähem tulu kui suurema ettevõtte palgatöötaja. Suhteliselt lihtsalt saab sissetulekut tõsta hoopis välismaale tööle minnes. Loodan, et need minejad tulevad tagasi ja mõni kasutab saadud kogemusi ja raha ettevõtte loomiseks kodumaal.

Üks seni suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud ettevõtluse takistusi on administratiivsetele kohustustele kuluv ressurss - nii teadmised, raha kui ka aeg. Eriti mõjutab see väikeettevõtlust. Tooksin siit esile vaid ühe aspekti - ettevõtete alustamise.

Uuringu andmetel on tootlikkuse kasv Eestis olnud suuresti tingitud uute ettevõtete sisenemisest turule. Lihtne loogika ütleb, et uusi ettevõtteid luuakse rohkem keskkonnas, kus seda on kerge teha. On riike, kus ettevõtte alustamiseks kulub pool aastat ning bürokraatlikeks toiminguteks vähemalt kuue aasta sissetulek... Eestis on olukord parem, kuid ka meil on arenguruumi administratiivse koorma vähendamisel.

Näiteks tuleb Eestis sooritada ettevõtte alustamiseks kaks korda rohkem toiminguid kui Soomes. Aega kulub Eestis 10 nädalat Soome kahe nädala asemel. Ettevõtluskeskkonna kujundajad peaksid nendes küsimustes tähelepanelikult kuulama väikeettevõtjate arvamust.

Teine oluline takistus oma ettevõtte rajamisel on läbikukkumise hirm. Ka siis, kui ettevõtja ei ole seadusi rikkunud, kaasneb sõnaga 'pankrot' halb maine. See ei ole eriomane Eestile - sama probleemi tunnetatakse mitmes Euroopa riigis, ka näiteks Soomes. Samas näitavad uuringud Ameerika Ühendriikide kohta, et sealse majandusedu üks aluseid on üldlevinud arusaam, et head ideed ei tohi jääda teostamata ning mõne äriidee ebaõnnestumine on majandustegevuse normaalne kaasnähtus.

Ettevõtte rajamise üheks stiimuliks on eestlastele omane soov olla iseenese peremees. Kas peremehetunne aga kaalub üles ebakindlust ja vastutust, mis sellega kaasneb? Sellele annate teie, lugupeetud ettevõtjad, ise kõige parema vastuse. Teie töö nõuab väga mitmekesiseid võimeid ja oskusi. Kuidas leida ideid, teadmisi, tööjõudu, raha ja turge ellujäämiseks ja arenemiseks - ehk pakub selleks tänane konverents teile tuge.

Soovin, et leiaksite siit uusi mõtteid ja uut energiat edasi rühkimiseks. Edu ja õnne teile!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee