In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Eesti äriseminaril Tokios 2. novembril 2004
03.11.2004


Lugupeetud seminarist osavõtjad!

Mul on hea meel teid kõiki Eesti delegatsiooni nimel tervitada. Pean seda visiiti loomulikuks jätkuks Jaapani ja Eesti suhetes, mis said alguse juba 85 aastat tagasi. Viimastel aastatel on toimunud mitmete auväärsete Jaapani äridelegatsioonide visiidid Eestisse ning Eesti ärimeeste huvi Jaapani majanduse vastu on üha kasvanud.

Tahaksin tunnustada Jaapani valitsuse, väliskaubandus-organisatsiooni JETRO, JTB, aga ka Finnairi rolli, kes kõik on tänase ürituse toimumisele tublisti kaasa aidanud.

Käesoleva visiidi jooksul on mul olnud au kohtuda Tema Keiserliku Kõrguse Akihitoga ja peaminister Junichiro Koizumiga, samuti teiste juhtivate riigitegelastega. Hindan kohtumistel kogetut väga kõrgelt.

Jaapani külalislahkus, töökus, kodumaa-armastus ning rikas kultuur on neid kohtumisi läbinud märksõnadeks. Imetlen jaapanlaste oskust ja tahet säilitada rahvuslikkus ka tänapäeva üleilmastuvas ühiskonnas. Õppides tundma üksteise traditsioone ja väärtushinnanguid, loome aluse kestvale koostööle.

Austatud kuulajad!

Täna õhtul tutvustavad teile Eesti majandust ja ärikeskkonda veel mitmed esinejad. Aga enne, kui annan sõnajärje üle, teeksin omalt poolt lühikese sissejuhatuse.

Eestit iseloomustatakse tavaliselt sõnadega "väike", "avatud", "kiirelt arenev". Jaapani vaatenurgast võiks lisada ka "kauge". Peatun hetkeks nendel märksõnadel.

Kilomeetrite poolest asuvad Eesti ja Jaapan teineteisest küll kaugel, aga võin kinnitada, et selle vahemaa läbimine ei ole ebamugav ega raske. Soome pealinnast Helsinkist, mis asub Eesti pealinnast Tallinnast vaid 80 kilomeetri kaugusel, on otselend Tokiosse ja Osakasse.

Eesti on väike mereriik, pindalalt võrreldav Kyushu saarega, kuid Eestis elab alla poolteise miljoni inimese. Eelmisel aastal ulatus Eesti sisemajanduse kogutoodangu maht 7,5 miljardi euroni.

Rahvusvaheliselt on Eesti majandus aga tuntud avatuse ja kiire arengu poolest. Sellele pani aluse reformiprotsess, mis algas ligi 15 aastat tagasi.

Pärast 50-aastast Nõukogude okupatsiooni Eestis tuli majandus turumajanduse reeglite kohaselt uuesti üles ehitada ning tooted muuta rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks. Nendest kaalutlustest lähtudes koostas Eesti kiirete majandusreformide programmi, mis seadis eesmärgiks majanduse avatuse, vaba turu ja eraettevõtluse arengu. Majandusarengu stabiliseerimiseks seoti Eesti krooni vahetuskurss toonase Saksa margaga.

Meie pingutusi on krooninud edu. Oleme saavutanud turvalise ja usaldusväärse majanduskeskkonna ning stabiilse valuuta. Sel aastal astus Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Eesti majandus on Maailma Majandusfoorumi vastse raporti hinnangul kõige konkurentsivõimelisem Euroopa Liidu uute liikmesriikide seas. Seda kinnitab ka majanduse kiire kasv: alates 1997. aastast on keskmine majanduskasv ületanud 5 protsenti. Ka eksport on kasvanud kiiresti. Üle 80 protsendi sellest suundub Euroopa Liidu turule.

Jaapan on Eesti suuruselt teine kaubanduspartner Aasias. Eestis on hästi tuntud ja hinnatud Jaapani elektroonikatoodete ja sõiduautode kvaliteet. Eestist müüakse omakorda Jaapanisse mobiiltelefonide osi, puitmaju, käsitöötooteid ja muud. Jaapani turule pääsemine on Eesti ettevõtetele tunnustuseks ja arengustiimuliks, sest siinne tarbija on nõudlik ja kvaliteedile orienteeritud.

Konkurentsivõimelise turumajanduse ülesehitamisel oli Eesti jaoks oluline välismaiste investeeringute kaasamine. Investorid tõid Eestisse ka kaasaegsema oskusteabe ja tehnoloogia; paranes Eesti toodete ligipääs välisturgudele.

Eesti on otseinvesteeringute kaasamise osas endiste Kesk- ja Ida-Euroopa plaanimajanduste seas esimeste hulgas. Jaapani ja teiste kaugete maade investeeringuid on siiski vähe; kaks kolmandikku välismaistest otseinvesteeringutest pärineb meie lähimatelt põhjanaabritelt Soomest ja Rootsist.

Eestil ja Jaapanil leidub mitmeid valdkondi koostööks ja kogemuste vahetamiseks. Tooksin esile vaid mõned teemad: turismi, infoühiskonna ja kõrgtehnoloogia.

Turism ja sellega seotud tegevused on meie majanduses olulisel kohal. Jaapani turiste käib Eestis üha enam - 2003. aastal oli neid 10 000. Väliskülaliste jaoks on huvitavad keskaegne Tallinna vanalinn ja kaunis loodus. Ligi pool Eesti pindalast on kaetud metsaga; meil on palju rabasid, järvi ja saari. Ka Jaapani kaunid sügisvärvid meenutavad mulle kodumaa karget sügist.

Eestis on paljudes looduskaunites kohtades arenenud kõrgetasemeline sanatooriumide ja puhkeasutuste võrgustik. Mitmes kohas kasutatakse terviseprotseduurides ka üht Eesti loodusvara: ravimuda. Sellised tervise taastamise võimalused on populaarsed nii eestlaste kui ka meie naabrite hulgas.

Edu on meid saatnud infoühiskonna kujundamisel. Eestis on e-valitsus ja e-pangandus. Kolmveerand Eesti elanikest kasutab mobiiltelefoni ja ligi pool internetti. Eesti jaoks oli suur tunnustus, kui ÜRO arenguprogrammi peadirektor härra Brown lausus Genfis toimunud infoühiskonna-teemalisel tippkohtumisel: "Kui internet oleks riik, oleks selle nimi Eesti."

Mitmes valdkonnas, sealhulgas teadmistepõhise ühiskonna loomisel, on Eestil Jaapanilt nii mõndagi õppida. Jaapan on üleilmselt tuntud kui kapitali- ja teadmismahuka kõrgtehnoloogia maa. Investeeringutelt teadus- ja arendustegevusse on Jaapan maailmas esirinnas. Siin asuvad maailma moodsaimad ja paremini varustatud laboratooriumid info-, geeni-, ja nanotehnoloogias. Sellised investeeringud on teretulnud ka Eestisse. Eestis on haritud tööjõud ja valitsus on seadnud kõrgtehnoloogia arendamise prioriteetideks materjali-, info- ja biotehnoloogia.

Sestap jääbki mul üle vaid öelda: tere tulemast Eestisse, nii puhkama kui ka ärisidemeid looma. Tänan tähelepanu eest.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee