In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Ühiskondliku leppe maaelu foorumil 27. oktoobril 2004 Tartus
27.10.2004


Riigikogu liikmed, ministrid, akadeemiline pere ja foorumist osavõtjad!

Kümme aastat tagasi, 16. novembril 1994. aastal kiitsime siinsamas Tartus heaks Eesti maaelu harta. Esmakordselt kutsus Eesti Maarahva Kongress selle otsusega kogu Eesti ühiskonda sõlmima rahvuslikku kokkulepet maaelu tuleviku, aga ka omakultuuri ja hariduse osas. See oli üleskutse kõigile eestimaalastele teha koostööd selle nimel, et muuta Eesti jõukamaks, ilusamaks ja turvalisemaks.

Järgnenud aastatel tunnetasid ja väljendasid paljud inimesed ja ühendused vajadust niisuguse ühiskondliku leppe järele. Eesti rahva ühishuvina tõusid esiplaanile märksõnad, nagu rahvuslik julgeolek, elujõud, sotsiaalne turvalisus ja sidusus, meie keel ja kultuur, hariduse kättesaadavus ja konkurentsivõimelisus.

Aasta tagasi jõudsimegi olulise tähiseni - ühiskondliku leppe sõlmimiseni. Sellega käivitus protsess, mille abil püüame erimeelsusi ületades jõuda pikaajaliste kokkulepete ja uute ideedeni Eesti jätkusuutliku arengu seisukohalt kõige olulisemates valdkondades. Maaelu on kindlasti üks selliseid valdkondi, kuna see ühendab mitmeid väärtusi ja eesmärke, mis on olulised kogu meie ühiskonnale. Neid võib kokku võtta mõistega "mitmefunktsioonilisus" ning käsitleda sellest tulenevalt maaelu uue paradigma valguses.

Eestile omane maaelu ühendab nii põllumajanduslikku tootmist kui ka traditsioonilist eluviisi ja kultuuripärandi hoidmist, nii hooldatud kultuurmaastikke kui ka puhast keskkonda. Samuti sõltub maaelu käekäigust kohaliku omavalitsuse tulubaas ning Eesti maapiirkondadele omasest haja-asustusest riikliku julgeoleku tagamine. Kõik see kokku on äärmiselt mitmeplaaniline ja samas ülimalt vastutusrikas ülesanne, mille täitmist on meie ühiskond üha enam tähtsustamas.

Üks paljudest hästitoimiva maaelu aspektidest on samuti sotsiaalprobleemide lahendamises osalemine, ja seda töötuse vähendamise kaudu. Tänane foorum astubki selles suunas pika sammu, kutsudes looma maale 30 000 täiendavat töökohta. Niisuguse üleskutse teoks saamine annaks olulise tõuke maaelu edenemisele.

Praegu leiab maal rakendust ligi kolm korda vähem töötajaid kui 15 aastat tagasi. Tööta on hinnanguliselt iga kümnes tööealine maaelanik. Seega on uute töökohtade teke maapiirkondades mitte ainult vajalik, vaid ka igati ootuspärane ning kooskõlas tasakaalustatud regionaal- ja majandusarengu taotlustega.

Tegemist ei ole üksnes sotsiaal-majandusliku ülesandega, mille lahendamine vähendaks toimetuleku-raskustesse sattunute arvu ning aitaks suurendada nii inimeste kui riigi sissetulekuid. Kõnealusel ülesandel on otsene seos ka eestlaste elulaadi ja identiteediga ning eelnimetatud maaelu teiste funktsioonidega.

Põllumajandus on aastasadu olnud maaelanike esmane sissetulekuallikas. Tänapäeval annab see arenenud riikides tööd siiski vaid väiksele osale elanikkonnast. Ka Eestis leiab põllumajanduses rakendust ümmarguselt 4% hõivatutest, kuid samas on see siiski peamine tööandja maal. Samuti on suur potentsiaal hõivatute hulga kasvuks nendes ettevõtetes ja valdkondades, mille toodang sõltub põllumajanduslikust toormest.

On selge, et põllumajanduse eriline asend strateegilise tootmisharuna säilib, sest üha enam on väärtustatud tema ülesannet tagada kvaliteetne toit elanikele ja toore kohalikule tööstusele. Seega peitub ka põllumajanduslikus tootmises ning ennekõike selle mitmekesistamises võimalusi tööhõive suurendamiseks.

Eestis nähakse põllumajandustootmise intensiivistumise kõrval vajadust maheviljeluse laiendamiseks, sest turul kasvab nõudlus looduspuhaste ja funktsionaalsete toiduainete järele. Suhteliselt keskkonnasõbralik tootmine viimasel kümnendil võib niisuguse nõudluse rahuldamisel anda meie tootjatele Euroopas eelisseisundi. Tootmise majandusliku tasuvuse tagab mahetoodangu kõrgem hind ja tarbijate terviseteadlikkuse kasv.

Selles kontekstis pälvivad üha enam tähelepanu ja toetust niisugused suurepärased algatused, nagu projekt "Eesti toit", mis väärtustab kodumaist puhast toitu ja tervislikku toitumist. Projekt loob uusi perspektiive ja võimaldab kaasata maheviljelust harrastavaid väiketootjaid, kes keskenduvad nišitoodetele. See omakorda tähendab aga uudseid ideid ja rakendusi ning viimasest tulenevaid täiendavaid töökohti.

Üha olulisemaks muutuv tootearendus ja innovatsioon väljendub aina selgemalt nii teadus- kui rakendustegevuses. Tootmisprotsesside uuendamine ei keskendu vaid üksikutele kõrgtehnoloogilistele toodetele, vaid majandusele laiemalt - ka maamajandusele. Viimase puhul on toimunud ja ilmselt ka jätkub märkimisväärne nihe primaartootmiselt lõpptoodangu ja laia teenustevaliku pakkumise suunas.

Uusi võimalusi maaelanike tööhõiveks pakuvad kindlasti taastuvad loodusvarad, mille hulgas on mets üks olulisemaid. Statistiliste valikmeetoditega inventeerimine on näidanud, et sööti jäänud põllumaade ja kuivendatud märgalade arvelt oli metsamaa pindala 2001. aastaks kasvanud 2,3 miljoni hektarini. Selle ressursi kasutamiseks on teadlased juurutamas uusi tehnoloogiaid, kasvõi näiteks puidu kiirpürolüüsi, mis lubavad oluliselt laiendada bioloogiliselt aktiivsete ühendite tootmist. Või arendame haavapuidust kõrgkvaliteetse paberi tootmist, millise toote hind on praegu toodetavast paberist kordades kallim. Kui see toimub metsade bioloogilist mitmekesisust ning linnu- ja loomaliike ohustamata, siis saab sedalaadi innovatsioone üksnes tervitada.

Uusi töökohti võib mets pakkuda ka järjest laieneva puhke- ja jahiturismi kaudu. Eestis on rohkem kui 4 miljonit hektarit jahimaid, mille kasutamist on võimalik laiendada nii välis- kui kaasmaalaste arvel. Loodetavasti kasvab jõudsalt ka nende turistide ja loodussõprade arv, kes jahirelvana kasutavad fotoaparaati või lihtsalt puhkavad metsas.

Nimetasin ainult mõned võimalused uute töökohtade loomiseks maal. Nende teostamine tähendab ühtlasi ratsionaalsemat maakasutust, efektiivset ja keskkonnasõbralikku tootmist ning sõbralikku elukeskkonda. Samasugustel tingimustel aitavad luua uusi töökohti ka energiatalud, käsitöökojad, infrastruktuuri- ja puhkeasutused ning teised taolised väikeettevõtted.

Euroopa Liit asetab käivitunud põllumajandusreformi tähelepanu keskmesse toidu kvaliteedi ja keskkonnahoiu, samuti maastike ja kultuuriväärtuste säilitamise ning sotsiaalse tasakaalu. Eesti arengusuunad ühtivad märkimisväärselt nende sihtidega.

Lugupeetud kuulajad!

Uudsete ideede teostamine eeldab selge tulevikuvisiooni kõrval ka üksmeelt. Maaelu tuleviku suhtes ongi see meie ühiskonnas kujunemas. Selle väljenduseks on põllumajanduse ja tervikuna maaelu funktsioonide seostatum käsitlemine ning kõrgem väärtustamine läinud kümnendiga võrreldes, mis annabki põhjust kõnelda uuest paradigmast.

Eelöelduga seostuvad ka teatavad identiteedi-määratlused, milles maaelul kui rahvuslike ühisjoonte ja -väärtuste kauasel hoidjal on tänini täita maailmapildi vormija roll. Aastaid eestlust kandnud sümbolitel on endiselt suur tähtsus ning nende sisu pigem laieneb, nagu kinnitavad kas või mitmed presidendi kantseleisse jõudnud ettepanekud.

Nii näiteks on peetud vajalikuks asutada Rukkilille teenetemärk, millega hakata autasustama oma rahvusele silmapaistvaid teeneid osutanud eestlasi. Maaelu ja seda esindavate sümbolite sügavat seost meie kultuuriga on tulemuslikult esile tõstnud Eesti Rukki Selts. Neilt pärineb ka toetust vääriv idee kuulutada järgmine aasta eesti rukki aastaks, mil erilist tähelepanu pöörataks mitte üksnes maailmakuulsale sangaste rukkisordile, vaid meie kultuuri rikastavatele rahvuslikele põhiväärtustele.

Niisuguste väärtuste olemasolu ja tähtsustamine loob hea eelduse ühiskondliku leppe protsessi edenemiseks. Selle raames arenev dialoog ning partnerit austavate osapoolte kompromissid viivad meid üha lähemale huvide ühisosa määratlemisele. Seega genereerib ühiskondliku leppe protsess mitmel moel koostööd, mida me väga vajame oma ühiste eesmärkide saavutamiseks. Soovin meile kõigile selles edu ning viljakat mõttetööd foorumile!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee