In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Leedu-Eesti äriseminaril 5. oktoobril 2004
05.10.2004


Austatud president, tänan teid lahkete sõnade eest!

Lugupeetud ministrid, ekstsellentsid,
Head sõbrad!

Meile on siin, Leedus, saanud osaks väga südamlik vastuvõtt. Lisaks on meie senised kohtumised olnud väga sisukad. Olen kindel, et ka alanud äriseminar kulgeb sama asjalikus vaimus.

Härra president, jagan täielikult Teie arusaamu Balti koostöö vajalikkusest. Eesti, Leedu ja Läti majanduskoostöö on mitmel põhjusel loomulik, võiks öelda, et peaaegu iseenesest mõistetav. Lisaks geograafiale lähendavad meid sarnased ajalookogemused ja täna lahendamist ootavad probleemid.

Tingimused vastastikku kasulikuks koostööks on tõesti loodud juba ammu. Eesti ja Leedu vahel on juba ligi kümme aastat kehtinud vabakaubandus. Sõlmitud on olulised majanduslepped. Eeldan, et peatselt kirjutatakse alla investeeringute kahekordse maksustamise vältimise leping.

Teie, lugupeetud ettevõtjad, olete osanud neid tingimusi hästi ära kasutada. Kui välismaiste investorite ja ettevõtjate silmis on Baltimaad olnud juba iseseisvuse taastamise ajast pigem üks majanduspiirkond, siis tänapäeval võime rääkida Baltimaade majandusruumi tekkest ka meie endi vaatenurgast. Nagu president Adamkus viitas, on Leedu Eesti seisukohast vaadatuna meie kõige olulisem otseinvesteeringute sihtmaa. Ligi pool Eesti otseinvesteeringutest välismaale on jõudnud Leetu. Muidugi on oma osa Eesti kaudu tehtud põhjamaistel investeeringutel, millest esimesena meenuvad investeeringud finantssektorisse.

See on tunnustus Leedu majanduspoliitikale ja arengupotentsiaalile. Leedu majanduse kiire areng pakub Eestile konkurentsi. Teil on kogemusi, millest meie võime õppida. Leedu majandusarengu märgiks on ka mitmed väga konkurentsivõimelised firmad, mis on jõudnud Eesti turule.

Vastastikused investeeringud loovad eelduse ka kaubavahetuse suurenemiseks. Väliskaubanduse osas võidaksid mõlema riigi ettevõtjad ideede ja kogemuste vahetamisest. Kui Eesti peamine turg asub Põhjalas, siis Leedu kaubanduskoostöö nende riikidega on tagasihoidlik. Samas võiks Leedu kogemus Kesk-Euroopa, eriti Poola turul, olla huvitav Eesti ettevõtjatele. Selliste kontaktide arendamisel võiks olla juhtiv roll kaubandus-tööstuskodadel. Riik omakorda saab kaasa lüüa saatkondade ja ministeeriumide kaudu.

Kuna Eesti ja Leedu majandussidemed on juba tihedad, ei saa eeldada, et Euroopa Liidu liikmeks saamine suurendaks hüppeliselt meie riikide vahelist kaubavahetust või investeeringuid. Küll aga pakub Euroopa ühisturu osaks olemine paremat juriidilist raamistikku ja uusi võimalusi majanduskoostöö mahu ja kvaliteedi suurenemiseks. Olen ühel meelel president Adamkusega: oma jõudu ja vahendeid ühendades saame paremini ära kasutada Euroopa Liidu poolt pakutavat tuge ja luua soodsam pinnas majandussuhete arenemiseks.

Niisuguste valdkondade hulgas on näiteks transport ja energeetika. Nii kanti Balti koostööst pärinev, kuid hiljem ka Soome ja Poola toetuse saanud Rail Baltica kiirraudteeprojekt Euroopa Liidu esmatähtsate infrastruktuuriprojektide nimistusse. Või näide energeetika valdkonnast: läinud suvel asutasid Eesti, Läti, Leedu ja Soome energiafirmad aktsiaseltsi, et ehitada üheskoos Eesti ja Soome vahele merealune elektrikaabel Estlink.

Energeetika on üks valdkond, kus Balti riikidel on omavahelise konkureerimise asemel mõttekas koostööd süvendada - eriti arvestades Euroopa energeetikasektoris aset leidvaid protsesse: üha suuremat konsolideerumist ja rahvusvahelist konkurentsi. Balti- ja Põhjamaade ühendatud energiavõrk võimaldaks kasutada erinevate energiaallikate sünergiat. Need näited kinnitavad, et sellistes valdkondades, nagu transport ja energeetika, leiame kõige jätkusuutlikumad lahendused kõigi Läänemere-äärsete riikide koostöös.

Selliste mõtetega soovin teile edukat ärifoorumi jätku ja edukaid kohtumisi. Tänan tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee