In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President konverentsil "140 päeva Euroopa Liidus" 17. septembril 2004 Paides
17.09.2004


Austatud ministrid ja Riigikogu liikmed,
daamid ja härrad!

Ühine hool Eesti maaelu ja põllumajanduse pärast on toonud tänasele konverentsile väga esindusliku asjatundjate kogu. Ma usun, et siit saalist õhtul lahkudes viite endaga kaasa uusi ideid ja optimismi tuleviku suhtes.

Niisugune usk tugineb kõigepealt tõsiasjal, et põllumajandustoodang, mis iseseisvuse taastamise järel järsult vähenes, on nüüdseks stabiliseerunud. Alates 2004. aastast on aga Euroopa Liidu ühisturu ja mitmekesistunud toetusskeemide tingimustes loota tootmises tõusu.

Usku kinnitab ka põllumeeste avatus uuendustele, nende õppimis- ja kohanemisvalmidus. Meil on praegugi tuua hulk näiteid suurepärastest tootmistulemustest siirdeaja keerukates tingimustes. Paljud talud ja ühistud on suutnud investeerida ning saada püsivalt suuri saake tänu tootmise ajakohastamisele.

Edaspidi muutub üha olulisemaks arendada teadmispõhist majandust - uuendada tootmisprotsesse, tegelda tõsiselt tooteinnovatsiooniga. Seejuures ei tohiks me aga keskenduda üksikutele kõrgtehnoloogilistele toodetele, vaid peaksime vaatama majandust laiemalt. Kindlasti ei piirdu innovatsioon ja teadmistepõhisus tööstusega, vaid jõuab möödapääsmatult ka põllumajandusse.

Ühelt poolt tähendab see vajadust edendada põllumajanduslikku kutse- ja kõrgharidust. Teisalt vajab Eesti tugevat rakendusliku suunitlusega põllumajandusteadust ning tootja, teadlase ja riigiaparaadi koostoimimist. Heaks näiteks võib siin pidada põllumajanduslike rakendusuuringute riiklikku programmi, mis saab loodetavasti peatselt heakskiidu, väljendades nii praeguse valitsuse prioriteete. Programm võimaldab riigil senisest selgemini teostada meie ühiskonna vajadusi ja huve.

Eelöeldut sobib laiendada ka maapiirkondade elukeskkonna ja infrastruktuuri arendamise vajadusele. See ei ole mitte ainult auvõlg maaelanike ees, vaid ka riigi kui terviku tasakaalustatud arengu küsimus. Lisaks on sellega otseselt seotud turismi areng ning meie oma rahva puhkevõimaluste avardumine. Kevadel läbiviidud uuringu kohaselt pidas enam kui pool Eesti linnaelanikest vajalikuks just infrastruktuuri parandamist maal.

Ühtlasi on sel teel võimalik suurendada maapiirkondades tööhõivet ja sissetulekut. Pean seda väga oluliseks ülesandeks, kuna läinud kümnendi arengute tulemusel on maaelanike madal osalemine tööjõus väljunud kitsalt majandusliku probleemi raamest.

Põllumajandus on ja jääb Eestis strateegiliseks tootmisharuks, mis peab tagama elanikele kvaliteetse toidu ning kohalikule tööstusele toorme. Ühtlasi on põllumajandusel täita oluline roll traditsioonilise maaelu, kultuurmaastike ja looduslike koosluste hoidmisel. Neid aspekte käsitleme Eestis meie rahvusliku kultuuripärandi olulise osana. Ka Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika väärtustab nii maaelu tervikuna kui ka keskkonda säästvat ja vääristavat tootmistegevust maal.

Eestis ei ole ette näha põllumajandustootmise intensiivistumist sel määral, et see seaks ohtu keskkonna. Pigem võib viimase kümnendi suhteliselt keskkonnasõbralik tootmine saada meie pikaajaliseks eeliseks. Looduspuhaste toodete järele valitseb turul kasvav nõudlus, nii et nende tootmine on majanduslikult tasuv. Ühtaegu võimaldaks niisuguse tootmise laienemine kasutada paremini meie maaressurssi ja pidada silmas kasvavaid nõudeid toidu kvaliteedile.

Maheviljelus pakub ühtlasi hea perspektiivi väiketootjatele, kes keskenduvad paratamatult üha rohkem nišitoodetele. Üks olulisi põhjusi seisneb selles, et väiketootjal on raske konkureerida globaalsel turul, kus konkurentsieelis kuulub suurtootjale. Siinkohal tahaksin avaldada tunnustust projekti "Eesti toit" algatajatele, sest nimetatud projekt aitab võita populaarsust eestimaisele toidule ning pakub uusi võimalusi ka meie tootjatele.

Ühe võimalusena uues konkurentsiruumis edu saavutada tasub meelde tuletada ka ununema kippuvat vana kogemust. See on ühistuline tegutsemine, mille aluseks on heanaaberlikud suhted ja koostöö nendes valdkondades, kus partnerlus on konkureerimisest olulisem. Siin on viimastel aastatel omandatud ka eduka toimimise kogemusi, näiteks tõukarjaühistu või Tartumaa piimatootmise näol. Selline koostöö Euroopa Liidu võimaluste optimaalseks kasutamiseks edaspidi kindlasti laieneb.

Olen veendunud, et Eesti inimene on oma tegemistes edukas ka uues, rahvusvahelises mõõtkavas. Palju jõudu teile selleks, et realiseerida seatud eesmärgid!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee