In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President kooliaasta alguse puhul 1. septembril 2004 Eesti Raadios
01.09.2004


Armas koolipere, head emad ja isad!

Tänane päev tähistab nii teie kui meie kõigi jaoks uut algust. Enam kui 12 000 last astub esimesse klassi, veidi vähemal hulgal seisab ees abituurium ning paljud on juba jõudnud elukutse omandamiseni. Kõik me alustame aga esmakordselt uut õppeaastat Euroopa Liidu riigis.

Euroopa Liit on tugev vaid siis, kui on tugev iga tema liikmesriik. Eesti on üks lüli Euroopa riikide ahelas, seepärast on Eesti areng tähtis ka kogu Euroopale.

Nüüdisaegse hariduse üheks mõõdupuuks on rahvusvaheline konkurentsivõime. Esmaeesmärgiks ei peaks aga olema toota konkurentsivõimelist tööjõudu Euroopa tööturu tarvis, vaid koolitada selliseid noori, kes suudaksid tõsta Eesti majanduse rahvusvahelisele tasemele ja kindlustada Eesti töötajatele oma kodumaal teiste riikidega võrdväärseid tingimusi.

Ka välismaal õppimist ja töötamist tuleks käsitada eelkõige kui perspektiivset investeeringut Eesti majandusse, haridusse, teadusse ja kultuuri. Ning oskustööliste ja odava tööjõu sissetoomise asemel võiks pigem kaasata Eesti arengusse välismaiseid tippspetsialiste.

Hariduskorralduses ei anna turumajanduslikud mõõdupuud ja ettevaatamatud reformid kindlasti parimat tulemust. Vaevalt toovad need kooli ka häid õpetajaid, kes lapsi ja oma tööd südamest armastavad. Ääremaastumine ei tohi enam süveneda, kool peab igas Eestimaa nurgas tagama lastele võrdväärsed arengueeldused.

Head kuulajad!

Meid eestlasi on vähe ja meie rahvaarv on aina kahanenud. Täna algaval õppeaastal läheb alg-, põhi- ja keskkooli terves Eestis 10 000 õpilast vähem kui aasta tagasi. See on kahetsusväärne suundumus, mida saab muuta üksnes ühiskonna väärtushinnangute ümberkujundamise ja põhjalike riiklike abinõudega pika aja vältel.

Mõndagi annab aga ette võtta juba täna, ja siin on koolil täita tähtis roll. Just kool saab kujundada väärtushinnanguid, näidata eeskuju iga isiksuse austamisel ja eneseteostamisel. Eesti rahvuslik ärataja Jakob Hurt soovis: kui me ei saa olla suured arvult, siis püüdkem olla suured vaimult. Haritud ja teadmisi hindav rahvas suudab olla suur. Võõrkeelte õppimise kõrval tuleks taas enam väärtustada eesti keelt. Rahvusliku arengu üheks eelduseks on eestikeelse kõrghariduse jätkuv edendamine.

Tihti saavad suured asjad alguse väikestest tegudest. Eesti koolilapsed on õppinud kasutama arvuteid. See on suurepärane ja tänapäeval hädavajalik. Ent selle kõrval ei tohiks unustada raamatut. President Konstantin Päts kinkis koolidele õppetöö soodustamiseks raamatuid. See on väärt tava. Olen samuti koole külastades võtnud kingituseks kaasa raamatuid. Sedasama võiks teha igaüks.

Meil kõigil on kodukool, kus lapsena õppisime või kus on õppinud meie lapsed. Isegi kui seda kooli enam alles pole, siis on ometi koduküla või linnaosa kool, mis mõjutab kas või kaudselt meie endi elu-olu - sest kool, nii nagu selle puuduminegi, jätab paratamatult jälje kogu ümbruskonnale.

Tänasel teadmistepäeval on sobiv endalt küsida, millal viimati külastasin oma kooli ning kas ei anna just 1. september põhjust seda taas teha. Lubage siinkohal teha ettepanek: astugem kas või kord aastas sisse oma kodukooli, kaasas siiras huvi selle käekäigu vastu ja kingitusena raamat.

Audla algkooli, kus kunagi kooliteed alustasin, ei ole ammugi enam. Uksed on sulgenud ka Jäneda põllumajandustehnikum. Omaseks on saanud aga koolid, millega mind sidus hilisem elu- ja töökoht. Üht südamelähedasemat neist, Ilmatsalu põhikooli, tahangi täna külastada.

Olen veendunud: kui ühiskond toetab oma kooli, saab ta selle heldelt tagasi. Koolist sõltub meie vaimsus ja kultuur, seega iga maanurga ning kogu rahva elujõud.

Tahaksin soovida igaühele rohkem hoolimist - oma lähedaste, kaasõpilaste ja õpetajate, kooli ja ka oma riigi suhtes. Head õppeaastat, püsivat teadmisjanu ja avastamisrõõmu kõigile!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee