In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President konverentsil "Tartu ja Lõuna-Eesti regiooni konkurentsivõime Eestis ja Euroopa Liidus" 31. augustil 2004 Tartus
31.08.2004


Lugupeetud minister, linnapea, rektorid ja ettevõtjad!
Daamid ja härrad!

Suurima heameelega võtsin vastu kutse teie konverentsile, mille teema on ülimalt ajakohane ja huvipakkuv mitmes mõõtmes.

Eesti on olnud iseseisvuse taastamise ajast väga avatud majandusega riik. See omakorda on tähendanud tugevat konkurentsisurvet välismaalt. Niisiis ei tule meie ettevõtjate jaoks ootamatusena, kui Euroopa Liidu liikmena välismaine konkurentsisurve pigem suureneb kui kahaneb.

Konkurents toob aga kaasa suuna spetsialiseerumisele. Seetõttu tuleb konkurentsivõime arendamisel ja investeeringute ligitõmbamisel teha tihedat koostööd ressursside parimaks rakendamiseks, samuti kasutada ära kohalikke eeliseid. Tartus on kõige ilmsemaks eeliseks kahtlemata ülikoolide ja teaduspotentsiaali olemasolu.

Konkurentsivõimet võib mõõta tootlikkusega, see on ressursiühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega. Kõrge tootlikkus tähendab kõrget elatustaset, kõrgeid palkasid ning kapitalitulu. Järelikult - kui pürime elatustaseme tõusu poole, peame oma konkurentsivõimet pidevalt kasvatama.

Eestis on teadvustatud, et odava tööjõuga me rahvusvahelises mastaabis kaua konkureerida ei jõua. Tööjõu kallinemise kõrval on aga veelgi olulisem probleem rahvaarvu kahanemisest ja rahvastiku vananemisest tulenev tööjõuressursi vähenemine. Kui käesoleval ajal töötab Eestis ligi 600 tuhat inimest, siis praeguse hõive- ja tööjõus osalemise määra puhul on 2030. aastaks töötajaid 500 tuhat ja 2050. aastaks vaid 400 tuhat. Nende probleemide leevendamiseks peame edasi liikuma efektiivsema tehnoloogiaga toodete ja teenuste pakkumisele. See eeldab muuhulgas allhankeahelas ülespoole liikumist, paremaid tootmisprotsesse, töötajate õpet ja koostöövõrgustike arengut - aga samuti riikliku tugisüsteemi ja seadusbaasi täiendamist. On selge, et seda kõike ei saa teha ettevõtted üksi.

Kaasaegse tehnoloogia all ei pea ma silmas üksnes tipptehnoloogiat. Tipptehnoloogia loomine on pikaajaline protsess, millele tuleb kujundada baas juba praegu. Saame seda teha näiteks kõrghariduse ja teaduse toetamise abil. Tipptehnoloogia kõrval on aga Eesti-sarnasesse arenguetappi jõudnud majanduses oluline koht ka nii-nimetatud keskmisel tehnoloogial: vananenud seadmete ja protsesside väljavahetamisel uuemate vastu, tootearendusel ja vajaliku väljaõppe tagamisel.

Üks suurepärane tehnoloogia uuendamise näide on aktsiaselts Silmet Sillamäel. Nõukogude süsteemi kokkuvarisemine hävitas selle ettevõtte turud ning aastate jooksul kogunenud teadmiste potentsiaal näis olevat määratud hävimisele. Ometi suudeti seadmeid täiustades ja automaatjuhtimist rakendades luua kõrgtehnoloogiline tehas, mille sarnaseid on maailmas vaid mõni. On leitud uued turud ja nüüdseks ollakse muldmetallide töötlemise vallas tõsine konkurent Hiinale.

Sõna "konkurents" tähendab muuhulgas ka koos millegi poole püüdlemist läbi võistluse. Kuna Eestis on ressursse vähe, siis peame seda enam rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks võimalusi leidma ning selleks koostööd tegema.

Oma roll konkurentsivõime tõstmisel on maavalitsusel, kohalikel omavalitsustel, haridus- ja teadusasutustel, ettevõtluskeskustel. Kohalikud omavalitsused koostöös riigiga saavad kaasa aidata ettevõtluskeskkonna stabiliseerimisele; infrastruktuuri loomisele (olgu selleks teed, koolid või telekommunikatsioon); arengut soodustavate reeglite ja stiimulite süsteemi loomisele; ettevõtteklastrite tekkele. Kindlasti eeldab nii regionaalne kui ka rahvusvaheline konkurentsivõime regionaalset majandusstrateegiat. Siinkohal tahaksin tunnustada Tartu regiooni innovatsioonistrateegiat aastateks 2004 kuni 2008.

Ülikoolide ja koolide mõju konkurentsivõimele kasvab, sest teadmised ja tehnoloogia muutuvad konkurentsivõime seisukohalt üha kesksemaks teguriks. Seetõttu hakkavad ülikoolid ilmselt koos hariduse ja uurimistöö kvaliteedi tõusuga ka ettevõtetele lähenema ning loodetavasti üha enam pakkuma teadmisintensiivseid teenuseid kohalikele ettevõtetetele, olgu siis teadus- ja arendustegevuse või laborite kaudu, konsultatsioonide või inimressursi arendamise näol. Juba praegu on loodud kõrgtehnoloogiliste ettevõtete inkubaatoreid - hästi toimiva asutuse näiteks on Tartu Teaduspark.

Samas jõuab kindlasti ettevõtetesse üha rohkem arusaam innovatsiooni vajalikkusest. Koos sellega hakkavad töötajad omandama praktilisi teadmisi tootearendusest, innovatsioonist ja uurimisasutustega koostöö tegemise eripärast.

Eesti ettevõtete vahel on vaja võrgustikku teadmiste ja tehnoloogia levitamiseks. Samuti tuleb süvendada koostööd nii ettevõtluskeskkonna arendamisel kui ka tarnijate ja tellijate ligitõmbamisel. Siinkohal on oluline koht klastritel - ettevõtete, tarnijate, teenuste ja väljaõppe pakkujate gruppidel, mis paiknevad geograafiliselt lähestikku, on omavahel seotud ja täiendavad üksteist. Klastris asuval ettevõttel on ligipääs spetsialiseerunud tarnijatele, töövõtjatele, informatsioonile ja koolitusele parem kui isoleeritud ettevõtetel. Koostöö tulemusena tõuseb innovatsioonipotentsiaal. Omavahel seotud ettevõtete grupi olemasolu julgustab looma uusi seotud ettevõtteid.

Tartu piirkonna potentsiaali kinnitab ka rahvusvaheline huvi. Mul oli eelmise aasta lõpus võimalus kohtuda Prantsuse ettevõtjate delegatsiooniga, kes soovisid tulla Eestisse oma kapitaliga ning kaalusid Eestit ühe võimaliku kohana farmaatsiatööstuse ettevõttele. Soovitasin neile just Tartu piirkonda, kus saab tööstusliku tootmise ühendada teadusuuringutega. See on aga kindlasti vaid üks näide Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna arengupotentsiaali rakendamisest.

Tugev konkurentsivõime annab meie ühiskonnale suurema turvatunde. See aga tähendab kindlust tuleviku suhtes, mida saab tänapäeval tagada vaid võime kohaneda ja õppida. Seda tahaksingi meile kõigile soovida.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee