In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President võidupühal, 23. juunil 2004 Rakveres
23.06.2004


Armsad kaasmaalased!
President Lennart Meri, Riigikogu esimees, peaminister!
Teie Ekstsellentsid,
kaitseväelased ja kaitseliitlased!

Eesti rahvas tähistab tänast võidupüha, Võnnu lahingu 85. aastapäeva, esmakordselt NATO ja Euroopa Liidu täieõigusliku liikmena. Nende oluliste teetähisteni jõudmist toetasid suured ootused ja tuleviku-usk, nagu need on meie rahva saatjateks olnud läbi aegade.

Ka tänase püha tähistamine seostub heade ootustega. Läidab ju eestlane tule selleks, et tunda end turvaliselt ja koguda jõudu. Täna kogunevad inimesed peatselt lõkete ümber, mille süütamisest saab sündmus sadades külades ja tuhandetes kodudes üle Eesti. Võidu- ja jaanituli ühendab inimesi ja sisendab uut lootust.

Lootusrikas oli ka äsja lõppenud kalendrikevad. Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumist saatis usk täiendavasse kindlustundesse, mida need ühendused pakuvad kõigile oma liikmetele. Reaalsemaks muutus paljude põlvkondade üks suuri eesmärke - tagada oma rahvale ja isamaale kindel tulevik ning turvatunne ka kiire üleilmastumise protsessides.

Tänasel võidupüha paraadil marsivad meie kaitseväelased esmakordselt NATO riigi sõduritena. Ühtlasi lehvivad siin Rakveres kõigi liikmesriikide lipud ning esindatud on meie partnerid alliansist. Tervitame neid sõbralikult ja koostöövalmilt!

Head paraadil osalejad,

täna 85 aastat tagasi saavutas Eesti armee Vabadussõja olulise võidu. Toonase armee ridades võitlesid väljaõppinud sõdurite kõrval talumehed, haritlased ja koolipoisid, aga ka eestlastele appi tõtanud teiste rahvaste esindajad. Nõnda tõid otsustava võidu Võnnu all nii isamaa-armastusele toetuv vaprus kui ka püüd vabadusele ja enesemääramisele, mis elu põhiväärtustena ühendavad paljusid rahvaid.

Eesti on tänulik oma liitlastele Vabadussõjas. Ent liitlasi vajame ka tänapäeval, ja mitte ainult sellepärast, et Eesti riik on väike. Iga riigi ja rahva eesmärgid teostuvad edukamalt just koostöös partneritega. NATO kaudu koondub Eesti selja taha alliansi kõigi liikmesriikide potentsiaal. See annab meile julgeolekugarantii, millega võrreldavat ei leidu ajaloos ega tänases maailmas. Ühtlasi on Eestile auasi täita oma liitlaskohustusi ning panustada nii regiooni kui maailma turvalisusse.

Iseseisvus, rahva hea käekäik ja riigikaitse saavad alguse elanike kaitsetahtest ning riigi esmasest iseseisvast kaitsevõimest. Sellest tõest lähtudes alustasime iseseisvuse taastamise järel oma kaitsejõudude ülesehitamist. Ajateenistus on olnud ja peab jääma osaks meie riigikaitsest, sest ainult seeläbi saab kaitsevägi valmistada ette vajalikke reservüksusi. On oluline mõista, et esmase iseseisva kaitsevõime säilitamine tugevdab ühtaegu sõjalist võimekust ning kodanike turvatunnet ja kaitsetahet.

Tahaksin siinkohal rõhutada Kaitseliidu erilist rolli nii sõjalise valmisoleku hoidmises, territoriaalkaitse korraldamises kui ka kaitsetahte kasvatamises. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid Kodutütred ja Noored Kotkad on asendamatud isamaalises kasvatustöös. Ühtlasi on need suurimad noorteühendused Eestis, mis on avatud kõigile lastele. Igal aastal osaleb Noorkotkaste ja Kodutütarde tasuta suvelaagrites tuhandeid lapsi. Kaitseliidu peamine jõud noorte hulgas on vabatahtlikkus ja aatelisus, aga ka juhtide isiklik eeskuju.

Kaitsetahte kujundamine on tähtis riiklik ülesanne, mis peaks väljenduma ka meie koolide õppekavades. Kasvatades noori patriootlikus vaimus, anname neile ühtlasi ülevaate riikluse alustest ja seda toetavatest ühisväärtustest. Nii valmistame ette tulevasi riigikaitsjaid, aga ennekõike oma riiki ja iseseisvust pühaks pidavaid kodanikke.

Armsad inimesed,

Vabadussõja võidulahingu aastapäeval peaksime meenutama teisigi ajalootähiseid. Peatselt möödub 65 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, 60 aastat ohvriterohketest kaitselahingutest Sinimägedes ning kümme aastat päevast, mil okupatsiooniväed lõplikult Eestist lahkusid. Inimesi, kelle saatuse määrasid 65 aastat tagasi vallandatud sündmused, elab meie hulgas aina vähem. Vabadussõja auväärsetest veteranidest on meie sekka jäänud veel ainult Johannes Tark ja Ants Ilus.

Andkem au Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ja olgem toeks neile, kes kaitsevad oma rahvast praegugi siinsamas kodupinnal või tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust. Head võidupüha kõigile!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee