In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Gumiljovi-nimelises Euraasia Riiklikus Ülikoolis 2. juunil 2004 Kasahstanis
02.06.2004


Austatud kuulajad!

Mul on hea meel olla teie ülikooli külaline ja kõnelda nii auväärsele auditooriumile Eesti arengust läbi aegade, ennekõike viimasel kümnendil. On ju Eesti ja Kasahstani saatuses olnud mõndagi sarnast, mis loob ka hea aluse üksteisemõistmisele ja sellest võrsuvale koostööle.

Eesti käekäik viimastel aastatel on toonud häid sõnumeid mitte ainult eesti rahvale, vaid kogu meie regioonile. Intensiivsed üleminekuprotsessid, mida on läinud kümnendil läbinud samuti Kasahstan ja paljud teised riigid, lõppesid Eestis kuu aega tagasi Euroopa Liidu liikmeks saamisega. Kaks kuud on möödunud Eesti vastuvõtmisest NATOsse.

Pidasime liitumist NATO ja Euroopa Liiduga väga oluliseks seepärast, et tajusime seeläbi suurenevat stabiilsust ja positiivsete arengusuundade kindlustumist nii meie rahva kui kogu regiooni jaoks. Vahest aitab seda paremini mõista kas või põgus pilguheit minevikku.

Eestlastel on ajaloo keerdkäikudes tulnud korduvalt oma iseseisvust kaitsta. See on jätnud paratamatu jälje rahva turvatundele, sest tegu on väikse rahvaga. Väikerahvaste käekäiku mõjutavad enamasti suurriigid. Baltimaade puhul on nendeks rohkem kui korra ajaloos olnud Venemaa ja Saksamaa.

Olles poliitiliselt allutatud Tsaari-Venemaale, oli Eesti kultuuriliselt siiski orienteeritud Lääne-Euroopale. Riikliku iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918 tugevdas seda suunitlust, nii et Eestist sai ühinenud Euroopa idee aktiivne toetaja. Seejuures lähtuti arusaamast, et väikeriigi iseseisvust on võimalik kindlustada suurema demokraatliku struktuuri raames.

Hilisem Nõukogude okupatsioon ei suutnud eestlaste läänelikku orientatsiooni muuta ega kustutada rahvuslikust mälust iseseisvus- ja demokraatiakogemust. See võeti taas ulatuslikult kasutusele 1980-ndate lõpuaastail, kui massiliste rahvaliikumiste aktiivsuse ja tahte vormistas seadusteks tollane Eesti Ülemnõukogu. Erakordsena tollases reaalpoliitilises olukorras kuulutas Ülemnõukogu 1988. aasta sügisel Eesti suveräänseks riigiks, mille seadused on ülimuslikud Nõukogude Liidu seaduste suhtes.

Sooviksin siinkohal rõhutada: külma sõja lõppemise üldtunnustatud sümboliks on maailmas kujunenud Berliini müüri langemine, ent vähemtähtis pole ka samale ajale langenud rahvusteadvuse taassünd, mis viis paljude rahvusriikide tekkimisele või taastamisele. Suveräänsuse deklareerimisega asus Eesti kujundama õiguslikku alust oma riikliku iseseisvuse parlamentaarseks taastamiseks. See võimalus tekkis 20. augustil 1991.

Nüüdseks möödunud 13 aasta jooksul on meie rahvas märkimisväärse eduga likvideerinud okupatsiooniajal tekkinud mahajäämust majanduses ja teistes eluvaldkondades. Majandussüsteem muutus radikaalselt üleminekuga plaanimajanduselt vabale turumajandusele. Viisime läbi palju kiireid reforme, lähtudes majanduse avatuse, makromajanduse stabiilsuse ja süsteemi lihtsuse põhimõtetest.

1992. aasta suvel toimus edukas rahareform, mis sai aluseks majanduse ümberkorraldamisele. Algas maareform, viidi läbi kiire erastamine, riik soodustas erasektori arengut ja välisturgudel konkurentsivõime saavutamist. Järsult pidurdus hinnatõus, mis oli 1992. aastal olnud üle tuhande protsendi aastas.

Mõistagi oli ka tagasilööke ja negatiivseid kõrvalnähte. Kõige rohkem kannatasid Nõukogude Liidu ajal loodud majandussuhete katkemise tõttu suurettevõtted ja põllumajandus. Suurenes tööpuudus, pankrotistusid paljud ettevõtted, sest kadusid traditsioonilised turud, uute leidmine nõudis aga visa tööd.

Eesti majanduskasv taastus 1995. aastal ja on sellest ajast alates olnud keskmiselt 5,7 protsenti aastas. Samal ajal saavutas Eesti riik ka usaldusväärsuse välisinvestorite silmis. Kaotanud kapitali liikumise piirangud, meelitas Eesti ligi väliskapitali ja suutis selle abil tööstust nii ümber korraldada, et leida toodangule ostjaid Lääne-Euroopa turul.

Välismaiste otseinvesteeringute poolest elaniku kohta on Eesti üks Kesk- ja Ida-Euroopa esimesi maid. 2003. aasta seisuga tuli välismaiseid otseinvesteeringuid ühe Eesti elaniku kohta ligi 4300 USA dollarit, 70 protsenti investeeringutest pärinesid Rootsist ja Soomest.

Sama suur, 70% oli möödunud aastal Eesti ekspordi osakaal toonasesse Euroopa Liitu. 14 protsenti ekspordist läks Kesk- ja Ida-Euroopasse ning 6 protsenti SRÜ riikidesse. Meie ettevõtjate huviorbiit on järk-järgult laienenud kaugematesse maadesse, sealhulgas itta, SRÜ riikidesse ja Hiinasse. Eestis hinnatakse kõrgelt ka siinse regiooni majanduse kiiret arengut ja tugevat potentsiaali. Koostöö Kesk-Aasia riikide vahel ja arenevad reformiprotsessid kiirendavad jõukuse kasvu ning suurendavad ühtlasi muu maailma huvi siinse piirkonna vastu.

Eesti majanduses on olulisel kohal transiit. Näeme selles valdkonnas häid võimalusi koostöö arendamiseks Kasahstaniga, millest rääkis minu eelkäija Lennart Meri teie austatud presidendiga juba 10 aastat tagasi.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee