In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Lipuheiskamise tseremoonial seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga Kadrioru lossi ees 1. mail 2004
01.05.2004


Lugupeetud Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed!
Ekstsellentsid!
Armsad kaasmaalased!

Kätte on jõudnud päev, mille nimel oleme aastaid tööd teinud. Varahommikul heisatud Eesti riigilippude kõrvale on tõusnud tähepärjaga sinilipud. Euroopa Liidu jaoks on see viies ja ühtlasi suurim laienemine, mis lõplikult pühib meie maailmajao kaardilt minema raudse eesriide jäänused.

Täna on meil põhjust rahul ja rõõmsad olla - iseenda, Eesti ja kogu Euroopa pärast. Teame, et meie aja Euroopa suudab ise enda eest seista ja oma tuleviku üle otsustada. Ning seda tänu meie kõigi ühisele tööle.

Sellel päeval on põhjust öelda tänusõnu paljudele. Näiteks eesti soost diplomaadile ja õigusteadlasele Friedrich Martensile, kes püüdis 1899. aastal, Haagi esimesel rahukonverentsil, veenda Euroopa poliitikuid ja valitsusametnikke alalise poliitilise ja majandusliku koostöö otstarbekuses. Kui me aga läbi Paneuroopa liikumise jõuame tänapäeva, näeme kõiki taasiseseisvunud Eesti seniseid aastaid otsekui kroonikakaadreid lahti rullumas.

Nendes kaadrites paneme esmalt tähele kogu rahvast. Kõik Eestimaa inimesed on oma igapäevatööd tehes ja väärtusi luues andnud panuse kodumaa arengusse ja liitumisprotsessi edenemisse. Tänan kogu rahvast ka selle väärikuse ja otsusekindluse eest, millega väljendati oma tahet septembrikuisel referendumil.

Seejärel näeme kroonikakaadrites kõiki neid poliitikuid ja ametnikke, kelle töö põhisisu on aastate jooksul olnud Eesti ühinemine Euroopa Liidu ja ka NATO-ga. Näeme eelmist Vabariigi Presidenti Lennart Merit selle protsessi eestkõnelejana, näeme kõiki taasiseseisvunud Eesti Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koosseise loendamatute suuremate ja väiksemate otsuste langetajana. Näeme ka suursaadik Alar Streimanni ning kõiki teisi läbirääkimiste delegatsiooni ja töögruppide liikmeid pidamas arutelusid tuhandete üksikasjade üle. Usun, et nad mäletavad elu lõpuni põhimõtet, et seni, kuni kõik pole kokku lepitud, pole midagi kokku lepitud.

Nende taustal paistab aga kõikide ministeeriumide ja teiste riigiasutuste mahukas töö kõikvõimalikes valdkondades. Veel näeme majandust arenemas ja kaupu liikumas kõige hoogsamalt just Euroopa Liidu suunal. Kindlasti näeme ka Eesti kultuuri ja teaduse saavutusi, mis tegid meid Lapimaast Portugalini tuttavamaks ja mõistetavamaks. On imetlemisväärne, et väike Eesti on hakkama saanud sedavõrd suure tööga.

Euroopa Liiduga liitumine on olnud meie suund juba taasiseseisvumisest alates. Diplomaatiliste suhete sisseseadmisele Euroopa Ühendusega järgnesid vastastikune kaubanduse ja majanduskoostöö leping 1992. aastal ning vabakaubandusleping kaks aastat hiljem. Järgmisele tasandile jõudis igapäevane koostöö 12. juunil 1995. aastal sõlmitud assotsiatsioonilepinguga ehk Euroopa lepinguga, mis jõustus 1998. aastal. Novembris 1995 esitas Vabariigi Valitsus Eesti poolt avalduse Euroopa Liitu astumiseks. Liitumisläbirääkimisi alustati 1998. aastal ja peeti kuni detsembris 2002 Kopenhaagenis saavutatud lõplike kokkulepeteni. Need kinnitati 16. aprillil 2003 Ateenas toimunud liitumislepingu allakirjutamisega. 14. septembril 2003 toimunud rahvahääletusel osales 64% valijaskonnast, kellest 66,8% hääletas Euroopa Liiduga ühinemise poolt.

Kuigi Luksemburgi tippkohtumisel detsembris 1997 otsustas Euroopa Liit pidada kahepoolseid liitumisläbirääkimisi kuue riigiga, ühines täna Euroopa Liiduga kümme vabariiki - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta. Usun, et Euroopa Liit sellest ainult võidab. Ning kindlasti lisab kahekümne viie liikmesriigi koostööst sündiv sünergia täiendavat hoogu neist igaühe arengule.

Tänan veelkord kõiki kaasmaalasi panuse eest Eesti viimisel Euroopa Liitu. Avaldan tänu ka kõigile meie liitumist toetanud organisatsioonidele ja üksikisikutele Eestist kaugemal. Tänan kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, kõiki partnereid, kellega tehtav koostöö areneb edaspidigi üha mitmekesisemaks ja ulatuslikumaks.

Meil on põhjust uskuda, et praegu toimuv Euroopa ühinemine on kõigist
sellistest ajaloolistest püüetest kõige parem ja kõige püsivam. See ühinemine sisaldab kõige enam vaba tahet ja osapoolte koostööd. See ühinemine on kõige mitmekülgsem ja tasakaalustatum. Selle eesmärk on mitte üksikute, vaid paljude heaolu, mida aitab saavutada lõimumine nii vaimu kui võimu tasandil.

Märguandena sellest loovast vaimust ja neist headest ideedest, millega Euroopa Liitu astume, alustame täna metsaistutustalguid üle kogu Eesti. Laulu- ja tantsupeoliste eestvõttel tahame istutada vähemalt miljon puud. Usun, et see on tähendusrikas sümbol mitte ainult Eestist väljapoole, vaid ka meile enestele - märk rohkemast tähelepanelikkusest ja üksteisemõistmisest. Märk soovist olla hoolivamad nii kaasinimeste kui ümbritseva looduse suhtes. Märk tahtest enamaks koostöövalmiduseks nii isikliku elu edendamisel kui ühiskonna ülesehitamisel.

Metsarahvana iseloomustab meid uskumus, et puu istutamine on üks kõige väärikamaid heategusid, mida igaüks saab oma elu jooksul teha. Puude istutamises kajastub ka põlvkondade järjepidevusest tulenev tarkus ja jätkusuutlik mõtlemine. Puid istutame ju mõeldes oma lastele ja lastelastele. Soovin, et tahe uutele puudele kasvamiseks elu anda nii otseses kui kaudses mõttes iseloomustaks meie tegemisi ka edaspidi. Usun sellesse tahtesse - sest Eesti on ju paremaks muutumise maa.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee