In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Szent Istvani Ülikooli audoktori nimetuse omistamisel 6. aprillil 2004
06.04.2004


Austatud härra ekspresident Arpad Göncz!
Ekstsellentsid!
Austatud härra rektor!
Teadusnõukogu liikmed!
Lugupeetud külalised!
Daamid ja härrad!


Olen sügavalt liigutatud minule osutatud tähelepanu eest teie ülikooli audoktori nimetuse omistamise puhul. Eriliselt südant soojendav on ka teadmine, et see tähelepanu tuleb meie hõimurahva poolt. Minule isiklikult on tänane esinemine erakordne veel seetõttu, et see on minu esimene välisesinemine NATO liikmesriigi riigipeana.

Käesolevas ettekandes lubage mul esmalt keskenduda teemadele, mis on seotud minu teadusliku tööga. Seejärel aga peatuksin ka NATOga ja kaasaja julgeolekuriskidega seotud küsimustel.

Minu teadustöö on põhiliselt olnud seotud põllumajandusega, eriti piimakarjakasvatusega. Vajaduse selle uurimissuuna järele on tinginud Eestimaa geograafiline asend Euraasia mandri loodeosas. Oleme loonud oma riigi põllumajandusliku tootmise selle tasuvuse põhjapiirile. Eesti ilmastik on muutlik ja jahe, suhteliselt lühike on taimede vegetatsiooni- ja pikk loomade laudaperiood. Teraviljakasvatuseks on tingimused tagasihoidlikud, kuid rohumaade saagikus on rahuldav. Seetõttu on eelistatud piimakarjakasvatust, kuna silo- ja heinavarud aitavad arendada intensiivset tootmist ka laudaperioodil. Juba 1930-ndatel aastatel jõudsid eesti või ja juust Euroopa turule, peamiselt küll Inglismaale ja Saksamaale. See areng baseerus 1919. aasta maareformil, mis võimaldas lühikese ajaga suurendada üksiktalupidamiste arvu. Taluperedes oli harmooniliselt ühendatud traditsiooniline elulaad ja kõrgekvaliteediline põllumajanduslik tootmine.

Eesti okupeerimisele endise Nõukogude Liidu poolt järgnes maa riigistamine. 1947. aastal algas Eestis põllumajanduse sundkollektiviseerimine, mis ühtlasi hävitas senise vabatahtliku ühistegevuse. Piimakari kontsentreeriti suurfarmidesse, kus peaaegu 45 % loomadest peeti aastaringselt nn. kombiboksides. Suurtootmise areng nõrgendas aga sidet inimese ja looma vahel, mistõttu sagenesid loomade haigusjuhtumid, langesid toodangunäitajad ja piima kvaliteet. Tekkinud olukord tingis kompleksuuringute alustamist piimakarjafarmide automatiseeritud tehnoloogiate väljatöötamiseks. Uuringute tulemusena töötati välja ja juurutati niinimetatud "piimakarja automatiseeritud järelevalve" ehk PAJ-süsteem, mida edukalt rakendatakse ja arendatakse edasi ka käesoleval ajal.

PAJ-süsteemi rakendamise eesmärgiks oli maksimaalse toodangumahu saamine, selleks vajaliku informatsiooni kogumine, töötlemine ja selle alusel tehnoloogiliste sõlmede töö juhtimine.

Automatiseeritud andmetöötlussüsteeme loomakasvatuses on loodud paljudes riikides. Näiteks Ungaris loodi teadlaste Tot'i ja Cinkock'i uuringute baasil andmepangad ja tarkvara, mida kasutati piimakarja produktiivsuse, seisundi ja tõuaretuse analüüsimiseks. Ka Põhjamaades on piimakarja automaatne järelevalve arenenud kaugele. Näiteks Rootsis, Stockholmi lähedal Tumbas töötab juba paar aastat lüpsirobotiga ja individuaalse söötmisega täisautomaatne 100-kohaline laut, kus inimene jälgib protsessi vaid klaasi tagant.

PAJ-süsteemi põhimõtteline erinevus teistest väljapakutud süsteemidest seisnes selles, et:
- suur osa andmetest sisestati arvutisse automaatselt;
- andmebaase ja saadud jooksvat infot kasutati tehnoloogiliste protsesside vahetuks juhtimiseks;
- süsteem ise muutus oma edasise arengu aluseks.

Alljärgnevalt loetleksin ainult mõned loomade füsioloogilised näitajad, mis on allutatud automaatsele registreerimisele:
- saadav piimakogus;
- looma kaal;
- kehatemperatuur;
- südame ja vereringe andmed - bioraadiotelemeetrilise süsteemi abil;
- hingamiselundite füsioloogiline seisund - looma ümber tekkinud elektronmagnetvälja muutuste registreerimisega;
- seedeelundite funktsionaalsed andmed;
- närvisüsteemi talitlus - südame rütmogrammide ja jõusööda selvesõime kasutamise sageduse analüüsiga;
- liikumisaktiivsuse pedomeetriline mõõtmine;
- udara tervisliku seisundi hindamine - piima elektrijuhtivuse ja temperatuuri mõõtmise kaudu.

Seoses elektroonika kiire arenguga on paljude füsioloogiliste näitajate kontaktivaba registreerimine nüüdisajal muutunud märgatavalt lihtsamaks.
Väljatöötatud PAJ-süsteemi võime tinglikult jaotada kolmeks osaks:
- esiteks - zootehniline kontroll,
- teiseks - veterinaarkontroll ja
- kolmandaks - tehnoloogiliste sõlmede juhtimine.

PAJ-süsteem koos põhiliste tehnoloogiliste sõlmede automatiseerimisega on võimaldanud välja arendada kvalitatiivselt uue tehnoloogia, mille peamised eelised seisnevad järgmises:
- on tagatud iga looma individuaalsuse ja heaolu arvestamine, mis võimaldab saada temalt maksimaalselt toodangut;
- sööta saab kasutada ökonoomsemalt;
- on saavutatud kõrge tööviljakus ja
- lihtsustunud arvepidamine.
Läbiviidud uuringud olid aluseks juba 1975. aastal loodud piimakarjapidamise konveiertehnoloogiale ja alates 1982. aastast piimakarja vabapidamisele, millega kaasnes jõusööda automatiseeritud söötmine. Paralleelselt tehniliste lahenduste leidmisega tehti hulk katseid lehmade vatsaseede uurimiseks, mille põhjal töötati välja originaalne jõusööda jagamise intervallprogrammi algoritm.

Tänapäeval liigutakse kogu maailmas järjest täiuslikumate piimakarja automatiseeritud järelevalve süsteemide rakendamise suunas. Märkimisväärseid tulemusi on saadud automatiseeritud lüpsiplatside ja lüpsirobotite kasutamisel. Nagu on näidanud piimakarjapidamise areng, leiavad 1980-ndate aastate algul väljatöötatud PAJ-süsteemi tulemused edukat rakendamist ka tänapäeval.

Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal tõi kaasa põllumajanduse reformimise vajaduse. Lõpetati suurmajandite tegevus. Varad tagastati nende õigusjärgsetele omanikele. Alustati talude taastamisega. Suured muudatused põllumajandussektoris on paraku tähendanud ka tööhõive vähenemist maapiirkondades ja põllumajandusliku tootmise langust.

Täna võime aga tõdeda, et Eestis on asutud maaelu arengumudelite aktiivse arutelu juurde, üldistatakse seniseid uuringuid ja defineeritakse lähtekohti uuteks suundumusteks. Heameelt tekitab asjaolu, et Eesti põllumehed on valmis uuendustega kaasa minema. Juba teist aastat on Põlva Põllumajanduslikus Osaühingus käigus 1000-kohaline külmlaudaga lüpsifarm. 2003. aastal saadi seal keskmiselt 9460 kilogrammi piima lehma kohta. Automatiseeritud juhtimisega ja kuni 500 kohaga külmlautasid on Eestis juba kümneid.

Eesti astumine Euroopa Liitu annab meie põllumeestele suurenevas konkurentsis uued võimalused. Tööjõu kokkuhoid, produktiivloomade heaolu parandamine, tervise profülaktika ja söötade efektiivsem kasutamine suurendavad piimakarja produktiivsust ja tagavad karjakasvatuse arengu ka uutes tingimustes.

Eesti ja Ungari liituvad Euroopa Liiduga üheaegselt. Oleme teinud tihedat koostööd juba liitumisläbirääkimiste käigus. Loodan, et väljendan meie mõlema rahva siirast soovi, et Euroopa Liidu järjest arenev majanduslik ja kultuuriline baas kindlustab meie kõigi jaoks turvalise kodu.

Austatud daamid ja härrad!

Lubage mul peatuda ka NATOga otseselt seotud teemadel, kuna siin Gödöllös toimub esinduslik NATO keskkonnakaitse ja katastroofiennetuse alaste kogemuste vahetamise konverents.

Eesti liitumine Põhja-Atlandi Liiduga on teoks saanud. Olen veendunud, et ühine julgeolekuruum aitab kindlustada meie jätkusuutlikku arengut. Eesti on valmis kavandama ühist tegevust turvalisema ja rahumeelsema maailma nimel ning selles osalema.

Maailm on 21. sajandi algul muutunud ettearvamatumaks ja jõhkramaks. Meie julgeolekut mõjutavad ohud tulenevad lisaks loodusjõudude poolt põhjustatud kahjustustele paraku ka inimsuhetest - kõige erinevamatel tasanditel. Valdavalt mõtleme siinjuures küll terrorismi, kuid ka tulekahjud ja plahvatused, transpordi-, kiirgus- ja keemiaõnnetused ning nende õnnetuste piiriülesed mõjud võivad olla saatuslike tagajärgedega. Eestil on kogemused näiteks põhjaveereostuse ja teiste võõrsõjaväe järelmõjude likvideerimisest. Senisest tõsisemalt tuleks uue ohuna käsitleda ka AIDSi, SARSi ja teiste nakkushaiguste levikut ja loomataude.

Läänemere piirkonnas kujutavad eriti suurt ohtu vanemat tüüpi aatomielektrijaamad. Katastroofide oht seostub ka ohtlikke kemikaale käitlevate suurettevõtetega ning ühepõhjaliste tankerite jätkuva liiklusega Läänemerel.

On oluline vähendada energeetika, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia haavatavust ning sellest tingitud kriisiolukordi.

Olulise infrastruktuuri kaitse on uus väljakutse meile kõigile. Seda ülesannet ei saa ükski riik lahendada omaette, sest maailm globaliseerub üha enam. Mõni nädal tagasi kogu maailma šokeerinud pommiplahvatused Madridis näitasid taas, kus võivad tänapäeval peituda ohud. Uuriva ajakirjanduse andmetel ei valmistatud Madridi terrorirünnakuid ette ainult kohapeal. Seepärast on kujunenud äärmiselt oluliseks nii riiklike institutsioonide kui ka erasektori koostöö.

Toodud loetelu võimalikest ohuallikatest võiks veel jätkata. Kahjuks oleme paljude ohutegurite ilmnemisel olnud sunnitud tegelema tagajärgedega, mitte ennetustegevusega.

Ei saa jätta rõhutamata vajadust teha järjest suuremaid jõupingutusi tuumapotentsiaali ning bakterioloogiliste ja keemiarelvade vähendamiseks maailmas. Massihävitusrelvade vähendamine ja nende kasutuselevõtu tõkestamine on edasilükkamatult vajalik meie kõigi turvalisuse huvides.

Lugupeetud kuulajad!

Julgeolek ja turvalisus on üks tervik, millel on palju erinevaid komponente ja millest ühtegi ei tohi alahinnata. Seepärast on eluliselt tähtis, et teeksime senisest ulatuslikumat koostööd eelnimetatud ohuallikate piiramisel ja katastroofide vältimiseks. Me peame ühendama oma jõud ohuallikate seirele ja nende kõrvaldamisele, aga ka üksteise abistamisel ja toetamisel hädaolukorras.

Täna, viibides siin auväärses Püha Isztvani Ülikoolis tahaksin teadlasena rõhutada riigikaitselise teadustöö tähtsust, riikide tihedat koostööd nii alusuuringutes kui ka saadud tulemuste juurutamisel. Ainult rahvusvaheline laiaulatuslik koostöö garanteerib edu järjest globaliseeruvas maailmas.

Inspireerituna sellest, et siin Gödöllös ühinevad pikkade traditsioonidega põllumajandusharidus ja NATO egiidi all toimuvad kõrgetasemelised arutelud, ühendaksin need teemad ka oma kõnet lõpetades. Eestis on saanud NATOst julgeoleku sünonüüm. Globaliseerumine tähendab muuhulgas sedagi, et julgeolek sisaldab järjest laienevat küsimusteringi. Nõnda on võimalik, et ka NATO raames peame uue vaatenurga alt käsitlema edaspidi teemasid, mis seni püsisid eelkõige looduskaitse, tervishoiu või põllumajanduse sfääris.

Põllumajanduse julgeolekulisest tähtsusest kõneldakse üha enam. Muu hulgas tuuakse siin välja asjaolu, et põllumajandus on üks olulisemaid majandusvaldkondi, mis hõlmab inimasustust kogu riigi territooriumil ning on seega vähem või rohkem seotud esmase iseseisva kaitsevõimega. Põllumajanduse tähtsus oma elanikkonna kindlustamisel põhiliste toiduainetega on aspekt, mille üle Maailma Kaubandusorganisatsioonis hiljuti taaskäivitunud põllumajandusläbirääkimistel ikka veel vaieldakse. Euroopa Liidul seisab sellekohaste seisukohtade väljakujundamine alles ees.

Maailmas ollakse üksmeelel toidu ohutuse tagamise vajaduse osas, selgeks pole veel vaieldud selle tagamise meetodid. Eestis on palju kõneainet pakkunud mahetootmine, mille osa Euroopa Liidus on alla 10% põllumajanduslikust maast. Mõnede ekspertide hinnangul on mahetootmise üks suurimaid mõjusid seegi, et selle abil sunnitakse ka tavatootmist looduslähedasemaks. Eraldi probleem, mis vajab tulevikus sagedasemat käsitlemist, on geneetiliselt muundatud organismid ning kontroll nende leviku üle.

Kui räägime põllumajanduse multifunktsionaalsetest või niinimetatud mittekaubanduslikest tahkudest, tuleks lisaks inimeste baasvajadusi rahuldava toiduainete tootmise nimetada veel järgmisi aspekte:
- esiteks - põllumajandus võimaldab kogu territooriumi katvat asustust ja aitab seega kaasa tasakaalustatud regionaalsele arengule;
- teiseks - hoolimata paljudest struktuursetest muudatustest tööturul on põllumajandus jäänud maapiirkondades suurimaks tööhõive pakkujaks;
- kolmandaks - põllumajandus aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust poollooduslikel rohumaadel. Näiteks tooksin puisniidud, mida Eestis on kunagi olnud ligi miljon hektarit, kuid millest nüüdseks on alles jäänud vaid 30 000 hektarit. Ikkagi on aga tegu ühe maastikuvormiga, mis vajab aktiivset kaitset, kuna liigirikkuselt - kuni 70 liiki ruutmeetril - on Eesti puisniidud nii Euroopa tipus kui ka maailma tippu küündivad.

Seda loetelu saab jätkata, sest põllumajandus pakub teisi keskkonnateenuseid, tootes hapnikku ja takistades tulekahjusid ning pakub rekreatsiooniga seonduvaid vaatamisväärsusi maastike, hoonete ja maaliliste loomakarjade näol. Samuti on põllumajandus traditsiooniline baas rahvuskultuurile ja rahvuslikule identiteedile, säilitades kultuuripärandit näiteks asustusmustri, taluarhitektuuri ja käsitöö abil.

Kindlasti on teile hästi teada ka asjaolu, et piiride avanemise ajastul peame samas olema valmis end kaitsma tõhusa impordikontrolliga, et hoida ära võimalikku bioterrorismi levikut. Vaenulik põllumajandustootmine või toidu saastamine võivad tuua kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Riigist riiki levinud loomahaigused on näidanud kujukalt, kuivõrd palju on meil kasvõi meetmete osas veel vaja tööd teha.

Kokkuvõttes - multifunktsionaalse majandusvaldkonnana on põllumajandusel ka strateegiline julgeolekuline tähtsus. Meil seisab selles osas ees veel palju debatte nii Euroopa Liidu, NATO kui ka ülemaailmsel tasandil.

Austatud kuulajad!

Lubage mul veel kord avaldada sügavat tänu Ülikooli Nõukogule minule omistatud kõrge tunnustuse puhul. Loodan, et Eesti ja Ungari teadlaste vahelised kontaktid saavad olema senisest tihedamad ja viljakamad - nii nagu see saabki olla hõimurahvaste vahel!

Tänan tähelepanu eest!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee