In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President lipuheiskamise tseremoonial NATO-ga liitumise tähistamiseks Kadrioru lossi ees
02.04.2004


Lugupeetud Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed!
Ekstsellentsid!
Kaitseväelased ja kaitseliitlased!
Kallid kaasmaalased!

Tänasel ajaloolisel päeval heiskas Eesti oma riigilipu kõrvale Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni lipu. NATO lipp lehvib Eesti pinnal, tähistades meie pikaaegsete püüdluste täitumist. Samaaegselt heisati äsja NATO peakorteri ees Brüsselis senise 19 liikmesriigi lippude kõrvale meie sinimustvalge koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia lipuga.

Eesti iseseisvus on ka edaspidi aegumatu ja võõrandamatu. Kuulumine NATO-sse on omariikluse kaitsmiseks parim olemasolev tagatis. Seepärast võime täna saavutatuga rahul olla. Eesti on teinud ära tubli töö ning on nüüdsest valmis kandma alliansis teiste liikmetega võrdväärset vastutust. Teame, et NATO liikmeks saamisel pole meile tehtud hinnaalandust ning ei tehta seda ka edaspidi.

Eesti alustas tihedat koostööd NATO-ga juba 1991. aastal, NATO Rooma tippkohtumisel loodud Põhja-Atlandi Koostöönõukogu asutajaliikmena. 10 aastat tagasi ühines Eesti NATO rahupartnerlusprogrammiga ning paar aastat hiljem alustas läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks.

Aprillis 1999, kui Washingtoni tippkohtumisel tähistati NATO 50-ndat aastapäeva, tunnustas NATO Eestit kui võimalikku liikmekandidaati. Novembris 2002 toimunud Praha tippkohtumisel esitati Eestile kutse liitumisläbirääkimisteks. Eelmise aasta 26. märtsil allkirjastasid NATO liikmesmaad seitsme kandidaatriigi liitumisprotokollid Põhja-Atlandi lepinguga. Täna ongi need riigid NATO uued liikmed.

NATO liikmeks saamine niivõrd lühikese ajaga annab tunnistust meie võimekusest mobiliseerida oma jõud ühise eesmärgi saavutamise nimel. On ju alliansiga liitumine olnud mitte üksikute struktuuride, vaid kogu riigi ülesanne. Riigi poliitiline tahe on olnud hoida kaitsekulutusi kahe protsendi tasemel SKP-st. Vaatamata kitsikusele paljudes teistes valdkondades on rahvas seda konsensuslikku otsust toetanud. Tänu sellele on kaitsevägi suutnud ennast kujundada NATO nõuetele vastavaks.

Avalikkuse püsiv toetus NATO-le põhineb organisatsiooni teovõimel ja oskusel hoiduda liigsetest sõnadest, kuid ennekõike sellel, et NATO väärtused on olulised ka tänapäeva rahutus maailmas. Need väärtused sõnastati Põhja-Atlandi lepingus 4. aprillil 1949. aastal, seega vaid 10 päeva pärast Eestis toimunud märtsiküüditamist.

Eesti on lahutamatu osa laienenud NATO-st kui tervikust. Samamoodi on tegevus NATO raames meie jaoks loomulik osa Eesti igapäevatööst iseseisva riigina. Põhja-Atlandi leping toetub ÜRO hartale ning aitab luua stabiilsema keskkonna selle laiahaardelise töö jaoks, mida teeme Euroopa Liidu raames.

Liitume täna NATO sõnumiga, et öelda: tahame kaitsta oma rahva vabadust, ühist pärandit ja ühiskonda, mis on rajatud demokraatia, isikuvabaduse ja õiguse ülimuse põhimõtetele. Püüame soodustada Põhja-Atlandi piirkonna stabiilsust ja heaolu. Oleme ühinenud NATO jõupingutustega kollektiivse kaitse ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks.
Ajalugu on andnud Eestile küllaga kogemusi võõrvõimude vaenulikkusest. Seepärast on meie jaoks oluline NATO asutamislepingu artiklis 5 sätestatud põhimõte, et relvastatud rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab rünnakut kõigi vastu.

Oleme ka teadlikud neist uutest ebastabiilsust külvavatest ohtudest, mida paraku kätkeb tänapäeva maailm. Terrorismist rääkimata ei möödu paraku päevagi. Seetõttu osaleme julgeoleku tarbimise kõrval ka julgeoleku loomises ja tagamises. Ilmekas näide Eesti väärikast panusest on meie kaitseväelaste osalemine NATO juhitavates operatsioonides Balkanil ja Afganistanis. Kokku on alates 1995. aastast osalenud missioonidel umbes 800 inimest.

Oleme huvitatud headest suhetest Venemaaga. Seepärast on Eestil hea meel näha NATO ja Venemaa koostöö jätkumist partnerlusprogrammi raames. Kindlasti aitavad erinevad rahvusvahelised koostöösidemed Venemaal paremini veenduda, et Balti riikide kuulumine nii Euroopa Liitu kui NATO-sse vastab ka Venemaa huvidele.

Türgist Norra ja Kanadani ulatuv julgeolekuruum kindlustab olulisel määral meie maa ja rahva jaoks turvatunde ja püsimajäämise. Alliansi raames ühisest tegutsemisest tulenevat julgeolekugarantiid täiendab meie tahe kindlustada ja arendada ka esmast iseseisvat kaitsevõimet. Eesti tugevuse aluseks oli minevikus ning jääb ka tulevikus rahva kaitsetahe, mis väljendub nii kohustuslikus ajateenistuses kui Kaitseliidus.

Eesti rahva ja riigi nimel tänan liitumisprotokollide ratifitseerimise eest kõiki NATO liikmesriike, kellega jätkub igapäevane koostöö nii vabas õhus kui ümarlaua taga, kus nüüdsest on kindel koht kahekümne kuuel riigil. Tänan kõiki neid töökaid inimesi nii kodu- kui välismaal, kelle aastatepikkust tegevust tänane sündmus kroonib. Tänan kogu Eestimaa rahvast - sest liitumisprotsess sai jõudsalt edeneda just rahva mõistva suhtumise toel ning meie tuleviku kindlustamise nimel.

Usun, et Eesti suudab koos oma liitlastega vastu seista ükskõik kui võimsale vastasele. Olen veendunud, et võime ennast oma kodumaal tunda kindlalt ja turvaliselt.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee