In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Küprose Vabariigi Presidendi härra Tassos Papadopoulose ja proua Fotini Papadopoulou pidulikul õhtusöögil Vabariigi Presidendi ja proua Ingrid Rüütli auks 8. jaanuaril 2004
08.01.2004


Austatud Küprose Vabariigi president härra Tassos Papadopoulos,
Austatud proua Fotini Papadopoulou,
Ekstsellentsid, daamid ja härrad!

Lubage mul tänada Küprose Vabariiki küllakutse eest. Enda, oma abikaasa ning kogu delegatsiooni nimel tänan Teid, härra president, südamliku vastuvõtu eest.

Teie rahvas ja riik on jätnud meile väga sügava mulje. Sõbralikkus ja avatus on selle esmaseks põhjuseks. Sooja päikesepaistelise saare elanike külalislahkust oleme tunda saanud igal sammul. Meile, talviselt põhjamaalt saabunutele toob see otsekui kevade lähemale.

See kevad tuleb meile eriline. Nii Küprosest kui Eestist on saamas Euroopa Liidu liige ning seega algamas uus ajajärk meie riikide välispoliitikas. Positiivne tulemus rahvahääletusel andis selge mandaadi Eesti seisukohtade kaitsmiseks valitsustevahelisel konverentsil. Siin on põhisõnumiks: ühinenud Euroopa on meile kõigile väga tähtis. Euroopa Liidu laienemine ei ole ainult ajalooline võimalus, vaid ka ajalooline ja poliitiline vajadus.

Idee Euroopa suveräänsete riikide ühiskodust on üpris vana. Selle teostamise nimel on Euroopa riigid teinud tõhusat tööd, nii et peatselt võib idee saada reaalsuseks. Selle üle võime vaid rõõmu tunda. Kui kõigile Euroopa Liidu liikmetele on tagatud võrdsed tingimused, siis suudavad kõik rahvad eraldi ja samuti üheskoos paremaid tulemusi saavutada. On ju Euroopa Liit loodud muuhulgas selleks, et kindlustada kultuurilist mitmekesisust.

Eesti on valmis tutvustama oma rahvakultuuri ning on tänulik võimaluse eest nautida Küprose mitmekülgset kultuuripärandit. Eesti ja Küprose kahepoolsed suhted muutuvad alanud aastast veelgi mahukamaks ja rikkamaks. On ju meil palju ühiseid huvisid, püüdlusi ja seisukohti.

Pean kahe väikeriigi, Eesti ja Küprose omavahelist koostööd väga oluliseks. Väikeriikide suhtlemine ja soov oma mõju suurendada on üsna loomulik. Seejuures tugineme teadmisele, et riigi elujõu allikaks on rahvaarvust vahest enamgi kultuuripärand ja vaimuharidus.

Eestist viis korda väiksemal romantilisel Vahemere saarel on väga rikas ja iidsetesse aegadesse ulatuv kultuurilugu. Muuhulgas pakub see arhitektuurilist silmailu. Tõelised vaatamisväärsused on 2. sajandist pärit Curiumi ja Odeioni amfiteater, milles on võimalik nautida Vana-Kreeka näitemänge, või siis Dionysuse maja, kus asuvad kreeka mütoloogiast ainet saanud ja Vahemeremaades kõige kaunimaks hinnatavad mosaiikpõrandad. See on teie omapära, mis rikastab Euroopa ja kogu maailma kultuuri.

Maailma kultuuripärandi nimekirja on kantud üks osa Eesti pealinnast Tallinnast - meie keskaegne vanalinn. Samasuguse tunnustuse on pälvinud Paphos, Troodose piirkonna kirikud ja kirikumaalid. Seejuures on tähtis, et suudaksime paremini hoida ning tulevaste põlvede tarvis säilitada ja väärtustada pärandit, mis rõhutab rahvuslikult erilist.

Meie, eestlaste kodumerd - Läänemerd - on sageli nimetatud Põhja-Euroopa Vahemereks, viidates nii tema tähtsusele kaubanduses ja kultuuri arengus. Kui selline võrdlus on mõeldav, siis võiks minu kodusaart, Eesti suurimat saart Saaremaad vähemalt täna õhtul nimetada Läänemere Küproseks. Ja kui see võrdlus muus osas ka kauge peaks tunduma, siis oma vaheldusrikkuselt on Saaremaa, nii nagu kogu Eesti ajalugugi, kindlasti võrreldav Teie kodumaa omaga.

Ma oletan, et sellest tulenevalt on sarnased ka meie kogemused ja tänased hoiakud. Need ütlevad muuhulgas, et väikeriigid võivad end kindlana tunda liitude koosseisus, olles osa tervikust, mis piiratud manööverdamisvõimaluste ja ressursside juures eesmärgile jõuab.

Lugupeetud president,

mida rohkem sel teemal mõtteid arendada, seda enam võime tõestada, et meie ühine Euroopa on põhiväärtustelt nii sarnane. Pole oluline, kas pöördume minevikku või otsime seoseid olevikust. Inimesed, väärtushinnangud ja omavaheline suhtlemine on tähtsad.

Küpros on maa, mida armastavad turistid, ja nad ei tule siia ainult saare geograafilise asendi ja kliima pärast. Kindlasti on oma osa teie saare elanikel. Eriline väärtus on aga neil inimestel, kes on tahtnud ja osanud säilitada iidse elulaadi väikestes mägikülades. Eesti ja Küprose vahel sõlmitud turismialase koostöö lepe annab meilegi võimaluse neist rikkustest osa saada.

Kõige meid ühendava kõrval on väga olulised märksõnad Euroopa julgeolek ja stabiilsus. Möödunud aasta tõi Eestile kutse liituda NATOga. Nii nagu Euroopa Liidu laienemine, on ka NATO laienemine arenguprotsesside üks osa Euroopas. Kõigi riikide ühised jõupingutused rahu tagamiseks on nii alanud aasta kui sajandi nõue.

Härra president,
proua Fotini Papadopoulou!

Soovin kordaminekuid Küprose rahvale, edu teie headele ettevõtmistele! Soovin inimlikku õnne kõigile teie kauni maa elanikele!
Tõstan klaasi Teie terviseks!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee