In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President infotehnoloogiaalasel maailma tippkohtumisel 11. detsembril 2003 Genfis
11.12.2003


Ekstsellentsid,
Daamid ja härrad!

Infoühiskonna areng on aja nõue, aga ka väljakutse nii globaalsel, riiklikul kui indiviidi tasandil. Infoühiskonna eelised on tagatiseks majanduskasvule ja konkurentsivõimele, ent mis kõige olulisem - inimeste elukvaliteedi tõusule. Seetõttu on loomulik, et infoühiskonna areng on valitsuste esmane ja pidev prioriteet.

Mul on hea meel, et see ongi prioriteetne Eestis, Euroopa ühes väiksemas riigis. Järjepidev tegutsemine nii poliitilisel tasandil kui praktikas on viinud Eesti pika sammu võrra infoühiskonna poole. Lühikese ajaga oleme saavutanud mitmes kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia rakendusvaldkonnas märkimisväärse taseme.

Kuidas on õnnestunud Eesti-sugusel piiratud ressurssidega riigil edu saavutada? Vastus on lihtne: luues sobiva keskkonna, avades turu, kaasates kõiki olulisi osapooli ning väärtustades kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiat hariduses. Suur tähtsus oli telekommunikatsioonituru liberaliseerimisel.

Sobiva keskkonna kujundamine ning riigisektori tihe koostöö eraettevõtete ja kodanikuühendustega kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia infrastruktuuri loomisel on aidanud muuta mitmed infoühiskonna teenused kättesaadavaks ka neile Eesti elanikele, kelle ainelised võimalused on piiratud.

Ühtlasi on infotehnoloogia kasutamine tõhustanud avaliku sektori tööd. See võimaldab kasutada maksumaksjate raha teiste ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks. Interneti rakendamine avaliku sektori töö korraldamisel võimaldab nüüdseks täielikku infovahetust avaliku ja erasektori vahel. Kaasates võimalikult suurt hulka inimesi ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse, on infoühiskonna areng aidanud kaasa demokraatia arengule.

Seejuures on tähtis järgida demokraatliku elukorralduse põhimõtteid ning tagada ka uute telekommunikatsiooni- ja meediateenuste osas sõnavabadus ning vaba ajakirjandus. Mõistagi kehtivad ka uue meedia jaoks inimväärikuse ja alaealiste kaitse üldtunnustatud põhimõtted.

Nüüd, kus infoühiskond on jõudsalt arenenud, peaksime endilt küsima: kuidas saame meie kaasa aidata globaalse infoühiskonna arengule? Ehkki Eesti ressurss on piiratud, võime siiski jagada oma kogemusi ja teadmisi.

2002. aasta suvel allkirjastas Eesti Vabariigi valitsus vastastikuse mõistmise memorandumi ÜRO Arenguprogrammi ja Avatud Ühiskonna Instituudi Informatsiooniprogrammi esindajatega. Memorandumi kohaselt loodi Eestis e-valitsemise akadeemia.

Selle omapärase akadeemia peamine eesmärk on parandada avaliku ja kolmanda sektori esindajate koostööd kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia alal. Sihtmaadeks on endise Nõukogude Liidu, Kesk- ja Ida-Euroopa ning Aasia riigid.

Väljaõppe raames ühendatakse Eesti avalikus sektoris kogunenud praktilised oskused Euroopa Liidu ekspertide oskusteabega ning lisatakse õppes osalevate sihtmaade senistele kogemustele. Seni on e-valitsemise akadeemia viinud läbi edukaid kursusi ametnikele Kõrgõzstanist, Sri Lankast, Albaaniast, Kasahstanist ja teistest riikidest. Kolme aasta vältel loodame anda täiendkoolitust kokku 400 inimesele.

Usume, et e-valitsemise programm aitab kaasa infoühiskonda arendava globaalse protsessi kulgemisele. Eesti kogemus kinnitab, et infotehnoloogia areng ja sidus rakendamine on ühiskonna jaoks ökonoomne ja tõhus. Seda kogemust oleme valmis ka teistega jagama, et anda omapoolne täiendav panus infoühiskonna arengusse.

Tänan tähelepanu eest.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee