In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President aasta põllumehe valimisel Rahvusraamatukogus 28. oktoobril 2003
28.10.2003


Austatud põllumehed,
tänase ürituse korraldajad ja külalised!
Lugupeetud minister!


Lõikuspüha on äsja peetud ja põllud puhkavad värske lume all. Seega on täis saanud põllumehe aastaring ja jõudnud aeg teha sellest kokkuvõtteid. Seejuures on kindlasti üks meeldivamaid osasid aasta põllumehe valimine.

Lõpp kätkeb endas aga teatavasti ka uut algust ja kokkuvõtete tegemine tuleviku kavandamist. Nii seab põllumeeski talvel atra ja on mõtetega juba tulevas kevades. Iga kevad on omanäoline, kuid järgmine tuleb täiesti eriline, sest 1. maist saab Eesti Euroopa Liidu liikmeks. Põllumehi puudutab see kõige otsesemalt.

Kindlasti tekitab liitumisest tulenevate tingimuste muutumine hulgaliselt küsimusi. Milliseks kujunevad hinnad ja kui palju muutuvad toetused? Kuidas mõjutavad uued nõuded iga konkreetset tegevusala? Nendele ja paljudele teistele küsimustele oodatakse õigusega vastuseid riigiametnikelt.

Arvamusuuringud on näidanud maaelanike, ennekõike väiketalunike puudulikku informeeritust. Teadmiste tühiku täidavad aga sageli eksi- ja eelarvamused. Tänavu suvel läbiviidud maaelanike küsitlus kinnitas taas, et Euroopa Liit on paljudele kauge ja võõras, vahel koguni hirmuäratav. Niisugused hoiakud on tekkinud peamiselt teadmatusest.

Samuti on sotsioloogilised uuringud korduvalt esile toonud tõsiasja, et suurtootjad suudavad vajaminevat teavet omal käel hankida ja mõtestada. Et väiketalunikele käib see enamasti üle jõu, peaks konkreetne teavitustöö rohkem arvestama nende huve. Kuid Euroopa Liidu rahvahääletus näitas, et väiketalunduse levialadel oldi liitumise suhtes teistest skeptilisemad. Ometi on just seal oodata liitumise järel kõige enam positiivseid muutusi.

Uuringud näitavad ja eksperdid kinnitavad sedagi, et aktiivsed ja uuendusmeelsed põllumehed ei näe endale Euroopa Liidus ohtu. Vastupidi - nad ootavad sealt oma ettevõtmisteks uusi paremaid võimalusi. Niisugustel ootustel on ka alust, sest on ju põllumajandus Euroopas üks maaelu alustalasid. Ja see hakkab juba peagi tunda andma ka Eestis.

Ehkki lähiaastad ei too meie põllumeestele veel sama suuri otsetoetusi kui praegustes liikmesmaades, tähendab isegi veerandi võrra tõusnud toetuste tase sissetulekute kasvu rohkem kui poolteist korda. Hindade tõus ja riigipoolse toetuse lisamine võib aga põllumehe tulu kahekordistada.

See tähendaks ühtlasi elu edenemist maapiirkondades, sealsetele peredele suuremat turvatunnet ja lastele avaramaid arenguvõimalusi. Need on nüüdisaja loomulikud vajadused, aga ka hiljuti sõlmitud Eesti esimese ühiskondliku leppe sihid. Sotsiaalne võrdsus ja ühiskonna tasakaalustatud areng on samuti Euroopa Liidu aluspõhimõtteid.

Hoolimata sellest, et Euroopa Liit reformib ühtset põllumajanduspoliitikat hinnatoetuste vähendamise suunas, jäävad vabanevad vahendid siiski maale. Neid on senisest enam võimalik kasutada erisuguseks ettevõtluseks, aga ka külade arendamiseks ja keskkonnahoolduseks. Samas ei jagata seda kui tagastamatut sotsiaalabi, vaid tasuna keskkonda säästva ja parandava majandamise eest.

Kindlasti ei arva te, et Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga lahenevad probleemid nagu nõiaväel ning võime omalt poolt midagi panustamata üksnes kasu lõigata. Nii see kaugeltki ei ole. Euroopa ootab meilt tõsiseid pingutusi ühiste väärtuste nimel. Põllumehele tähendab see muuhulgas kõrgendatud nõudeid toodangule ja keskkonnakaitsele ning seega ühtlasi iseenda pidevat täiendamist.

Ma usun, et te olete selleks valmis. Nagu ka üha tihenevaks konkurentsiks. Maailmas pidevalt kasvavat nõudlust toidu järele ei saa jätkuvalt rahuldada üksnes tootmise intensiivistamisega. Vaja on ka suuremat keskkonnateadlikkust ja riskide tundmist, nii nagu eeldab enesetäiendamist ka uute tehnoloogiate ja sortide kasutusele võtmine.

Kieli ülikooli ühest uurimusest selgus, et kõrgharidusega talunikud said kõigi muude tingimuste võrdsuse juures viiendiku võrra rohkem puhastulu kui nende põhiharidusega ametivennad. Meie võime rahuldusega tõdeda, et Eestis on maaelu tulevik hea haridusega põllumeeste kujundada ning aasta põllumeheks kandideerivad üksnes kõrgharidusega oma ala tõelised asjatundjad.

Tahaksin teid kõiki tänada oma kutsumusele pühendumise eest. Olen kindel, et oma karastatuse, töökuse ja heade ideedega olete edukad ka uutes oludes. Palju edu teile!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee