In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Eesti õigusteadlaste päevadel Tartus 9. oktoobril 2003
09.10.2003


Austatud õigusteadlaste päevadest osavõtjad!

Mul on hea meel Teid tervitada Eesti õigusteadlaste päevadel, mille läbiviimise traditsioon ulatub iseseisva Eesti riigi algaastatesse. Selle traditsiooni taaselustamine 1991. aastal võimaldab ühes mõõtes hinnata Eesti riigi kaht iseseisvusperioodi ühendava õiguskorra püsiväärtusi ja nende alusel edasi arendada vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud Eesti riigi õiguskorda.

Demokraatliku õigusriigi aluspõhimõtete kinnistumisel on õigusteadlastel ja praktiseerivatel juristidel alati olnud kanda oluline roll ja vastutus. Juba esimestel Eesti õigusteadlaste päevadel, mis toimusid 19.-20. aprillil 1922. aastal, märkis Tartu Õigusteadlaste Seltsi esimees vandeadvokaat Karl Ferdinand Karlson, et õigusteadlased on õigusriigis riiklik element par excellence, kelle esmaseks ülesandeks on kaasa aidata õiglase õiguse kindlustamisele.

Õigusteadlaste päevad on alati kujunenud foorumiks, kus arutatakse õiguskorra arengu aktuaalseid probleeme, et toetada ja kindlustada Eesti õigusriiklikku arengut. Ka täna algavate päevade mitmekülgsete teemade arutelu peaks pakkuma tuge, kuid vajadusel olema oponendiks nii seadusandlikule ja täidesaatvale võimule ning julgelt osundama õiguskultuuri väärarengutele.

On meeldiv tõdeda, et täna algavatel kahekümne seitsmendatel õigusteadlaste päevadel osalevad ühistes aruteludes nii teadlased kui erinevate kutsealade juristid-praktikud. Õiguslike probleemide arutelu, mis lähtub korrastatud teoreetiliselt aluselt, võimaldab vabastada õiguse kitsaste pragmaatiliste eesmärkide kammitsatest ja suunab meid mõtlema ka üldisematest õiguslikest probleemidest, millel on tähtsus ühiskonna tervikliku arengu seisukohalt. Õigusteaduslik lähenemine praktika probleemidele välistab ka juhuslike mõtteuperpallide või teiste riikide praktikast laenatud üksiklahenduste sattumist korrastatud õigussüsteemi. Samas peab õigusteadus lõppastmes lähtuma praktikast ja toetuma praktikale. Selline õiguspraktika primaarsus välistab juba eos niinimetatud "ainulaadsed" mõttekäigud õigusteaduse arendamisel.

Täna on õigusteaduse ja juriidilise praktika üheks sõlmküsimuseks esitatud seisukohtade põhjendamine. Tegemist on juriidilise argumentatsiooni teooria igakülgse tundmisega ehk selle tunnetamisega, kuidas põhjendada juriidilisi otsustusi õigesti. Õigusteaduse ülesanne ongi õiguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise ning enesekriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. Usun, et õigusteadlaste päevad annavad omapoolse tõuke ja suunad ka uutele õigusteaduslikele uurimustele.

Taasiseseisvunud Eesti riigi areng on olnud kiire. Juristidel-praktikutel tuleb orienteeruda suures seaduste hulgas. Selles orienteerumine ja õigete lahenduste leidmine tõstatab vajaduse omandada väärtusjurisprudentsi iseloomustav mõtlemisviis, mille märksõnadeks on analoogia, asjade võrdlemine ja tüüpilisus. Tsiteerin siinkohal Rait Marustet, kes on öelnud: "Meie mõtlemist piirab ajalooline traditsioon, positivistlik õiguskäsitlus, mis oli levinud 19. sajandi esimesel poolel Euroopas ja ka Eestis. Kui muu maailm on väärtusjurisprudentsile ümber lülitunud aastakümnete vältel, siis meie oleme silmitsi vajadusega teha ümberlülitus suhteliselt lühikese aja jooksul."

Taastades oma traditsioonilist kohta Euroopas ja lõimudes järjest tihedamalt Euroopa majandus- ja kultuuriruumiga ei tohi me unustada sedagi, et läänelik demokraatia toimib koos eetikaga. Professor Lapin on öelnud, et "Eurooplase isikutunnistusega käib koos ka südametunnistus." See on demokraatia, milles toimib analüütiline konsensus, kus sallimatus on asendunud mõistmisega ning omakasu ühiskasuga.
Eesti astumine Euroopa Liidu riikide perre tähendab väljakutset ka Eesti õigusteadlastele ja juristidele-praktikutele. Väljakutse edukaks vastuvõtmiseks tuleb õigusteadlastel ning juristidel-praktikutel sügavalt tundma õppida Euroopa Liidus toimivat õigust, samuti õigusteadusliku mõtte arengut ja ühiskonnaelu õigusliku reguleerimise kriitiliselt hinnatud praktikat teistes Euroopa Liidu riikides.

Teadus - ka õigusteadus - on alati olnud avatud ning riikide ja rahvaste ühisväärtus. Olen veendunud, et täna algavad õigusteadlaste päevad aitavad tihendada meie õigusteadlaste ja erinevate elualade juristide kontakte oma kolleegidega teistest riikidest ning edasise koostöö ja ühiste arutelude käigus kinnistuvad uueneva Euroopa õigusruumi väärtused nii teadustöödes, juristide tööpraktikas kui iga üksiku riigi õiguskorras.

Tänan!


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee