In English

Ametlikud teated
Ava print vaates

Vabariigi President Läänemere Arengufoorumi tippkohtumisel Riias 6. oktoobril 2003
06.10.2003


Härra esimees,
head kolleegid,
daamid ja härrad!

Kõigepealt lubage mul tänada moderaatorit, Läänemere Arengufoorumi esimeest Uffe Ellemann-Jensenit, suurepärase võimaluse eest ajakohasel teemal sõna võtta. On tore, et Läänemere piirkonnal on hr. Ellemann-Jenseni näol selline väsimatu eestkõneleja juba mitmendat kümnendit järjest. Meie regiooni koostöövõrgustik on saanud oma tänase palge paljuski tänu tema ettenägelikkusele ja visioonidele. Kuid teha on veel palju ja seetõttu on enam kui kohane heita pilk Läänemere piirkonna võimalustele panustada meie maailmajao tulevikku pärast Euroopa Liidu laienemist.

Läänemere-äärsete riikide liitumine Euroopa Liiduga tähendab siinse unikaalse kogemuse lisandumist senise 15 liikmesriigi omale. Euroopa Liidu uute liikmesriikide hoogne areng ja Euroopa areenil kaasarääkimine pole kindlasti ootamatu või soovimatu. Vastupidi - see ainult tugevdab Euroopat, mille jõud ja ressurss peitubki mitmekesisuses. Euroopa solidaarsuse eest tuleb loomulikult kogu aeg hoolt kanda, aga sügavaks mureks Euroopa ideaalide ja põhiväärtuste pärast ma põhjust ei näe. Pigem kinnitab Euroopa Liidu laienemine nende paikapidavust ja kestvust ning nende mõistmine ja tähendus on 25 riigi koostöös tuginemas senisest veelgi laiemale alusele.

Euroopa projektile on ülekaalukas enamus uute liikmesriikide elanikest rahvahääletustel oma toetuse andnud. Euroopa integratsiooni suundumused ei ole juba mitmeid aastaid saanud nii tugevat avalikkuse toetust. See, et liituvate riikide kodanikud esitasid ja esitavad kriitilisi küsimusi Euroopa Liidu eesmärkide ja toimemehhanismide kohta, on igati terve ja lausa soovitav areng. See näitab, et nad on Euroopa ja iseeneste kui eurooplaste käekäigust ülimalt huvitatud ning soovivad võrdselt tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Olen kindel, et uute liikmesriikide võrdne osalus Euroopa Liidu arendamisel annab meie maailmajao arengule uue hoo.

Lugupeetud kuulajad!

Balti riikide koostööl oli suur roll võitluses oma iseseisvuse taastamise eest, uue elu ülesehitamisel ja majanduste edusammudes. Täna saame rääkida kolmest Euroopas silmapaistva kiirusega edasi liikuvast riigist. See dünaamika on saanud tuge nii meie riikide koostööst kui suhetest Põhjamaade ning Läänemere piirkonnaga tervikuna.

Suur osa meie riikide vahelisest majanduskoostööst on tänapäeval erasektori tegevuse tulemus. Siiski on kaks valdkonda, millesse peame jätkuvalt panustama - need on energeetika ja transport. Asi pole mitte ainult selles, et suured infrastruktuuri ettevõtted on valdavalt erastamata. Sageli on siin tegemist niivõrd tugevasti ühiskonnaelu mõjutavate valdkondadega, et nimelt valitsustel ja parlamentidel tuleb langetada strateegilisi otsuseid. Paljud lahendused on siin seotud väga suurte kulutustega ja nende finantseerimine toimub tariifide kaudu praktiliselt iga ühiskonnaliikme arvelt.

Septembri alguses käsitleti nende kahe valdkonna probleeme Vilniuses Balti riikide, samuti Poola ja Soome peaministrite ja Euroopa Komisjoni esindajate osalusel. Taas kinnitati otsustavust töötada selliste transpordikavadega nagu Via Baltica, Rail Baltica ja samuti meretranspordi arendamisega. Erinevate transpordiliikide tasakaalustatud ja seostatud arendamine nii kolme Balti riigi ulatuses kui Läänemere piirkonnas tervikuna jääb ka edaspidi valitsuste oluliseks ülesandeks. Pean oluliseks, et VIA Baltica ja Rail Baltica kiirtrassid leiaksid edasiarendamist ja pikendamist ka Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Selle läbi saaksime senisest kiirema ja parema ühenduse Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel, mis aitaks kindlasti kaasa nii kaubavahetuse kui turismi edendamisele.

Energeetika osas toimuvad samuti olulised protsessid. Nii ollakse lähedal Eesti-Soome merekaabli Estlink ehitamisele, mis toimub erasektori vahenditega. Oma energiavõrkude ühendamise nimel töötavad Leedu ja Poola. Olulisi poliitilisi eeldusi on loodud Balti riikide elektrituru tegutsemiseks, kuid ausa konkurentsi tingimuste tagamiseks on selles valdkonnas veel palju vaja ära teha.

Üha suuremal määral teevad Balti riigid koostööd Põhjamaadega. Nii Balti Assamblee kui Balti Ministrite Nõukogu reformide lõpuleviimine muudab loodetavasti nende institutsioonide tegevuse senisest efektiivsemaks ja koordineeritumaks. Siis oleme tõhusamad partnerid nii üksteisele, Põhjamaadele, Läänemeremaade Nõukogule kui Euroopa Liidule.

Daamid ja härrad!

Läänemere-äärsete riikide esindajatena peaksime selgelt teadvustama, kuidas näeme oma piirkonna arengut Euroopas. Mida saame oma regiooni ja meid ühendava Läänemere heaks teha nii Euroopa Liidu kaudu kui ka muude koostöövormide kaudu?

Läänemere Arengu Foorum on avaliku ja erasektori jõupingutuste ühendamise tänuväärne näide. Läänemere regiooni areng ja majanduslik kasv on soodsa ettevõtluskliima ja selgete riiklike ning riikidevahelise koostöö eesmärkide tulemus. Ajal, kui mitmel pool mujal Euroopas on majanduskasv väike, on meie piirkonnas põhjust olla optimistlikum. Süvenev integratsioon ja eelseisev Euroopa Liidu laienemine avaldavad majanduskasvule Läänemere ääres positiivset mõju, ja seda veel pika aja jooksul. Meie ülesanne teiega on arutada, kuidas muuta majanduskasv jätkusuutlikuks ja tagada edasiseks arenguks vajalikud eeldused.

Puudutan siinkohal teemat, mis mulle väga hingelähedane, ning milleta vaevalt keegi meie piirkonna heaolu ette kujutab. Tahaksin rääkida Läänemere keskkonnaseisundist ja vajadusest tagada ohutus meretranspordi valdkonnas. Kasvava majandusliku aktiivsuse, tiheneva transpordikoormuse ja suureneva energiakandjate vajaduse tingimustes intensiivistub liiklus Läänemerel pidevalt. Ka Euroopa Liit käsitleb õigustatult nn. meremaanteede kontseptsiooni kui üht võimalikku viisi suunata veod efektiivsematesse ja keskkonnasõbralikumatesse vormidesse.

On ilmselge, et eelseisvate aastate jooksul merevedude hulk Läänemerel intensiivistub.
Samas on viimasel ajal hakanud levima väärarusaamu, nagu tahaks mõned Läänemere-äärsed riigid kuidagi pärssida merevedude võimalusi. Nii tõlgendatakse soovi minimiseerida keskkonnakatastroofide riski sätestades meretranspordile meie oludes vältimatuid tingimusi. Meretranspordi arengust huvitatutel on tähtis mõista, et riskide vähendamine ei saa nende äriliste huvidega vastuolus olla. Pikaajaliste ja vastutustundlike äriplaanidega tegutsejatele peaks olema selge, et oludele vastavaid nõudeid sätestades saab tagada valdkonna pikaajalised tulevikuväljavaated. Usun, et kõikides Läänemeremaades meretranspordiga tegelevad ettevõtted mõistavad, et me ei taha oma kodumerel ühtegi õnnetust, mis kahjustaks Läänemere merekeskkonda ning paiskaks segamini ka äriplaanid. Seetõttu on kõik mereohutuse suurendamisele suunatud abinõud, kaasa arvatud Läänemere eriti tundlikuks merealaks kuulutamine ning piisavate jääklasside ja aluste konstruktsiooninõuete sätestamine otseselt meretranspordist sõltuvate osapoolte huvides. Muu väitmine on lühinägelik poliitika. Võimalikud tankeritega aset leidvad katastroofid põhjustavad korvamatut kahju keskkonnale.

Tahan loota, et Läänemeremaade Nõukogul, mille ellukutsujaks meie lugupeetav eesistuja on, kujuneb välja intensiivne päevakord kirjeldatud probleemile riikidevahelise koostöö raames lahenduse leidmisel. On ju kõik Läänemere-äärsed riigid Nõukogu liikmed.

Aga meie tänaselt foorumilt ootaksin seda, et poliitikud ja ärimaailma esindajad leiaksid ühise keele nende lahenduste äratundmisel, mis meid Läänemere piirkonna ning Euroopa heaolu ja õitsengu teel edasi aitaksid.


© 2006 Vabariigi Presidendi Kantselei l tel: 631 6202 l faks: 631 6250 l sekretarvpk.ee